/nginx/o/2013/07/05/1876326t1h21d5.jpg)
/nginx/o/2010/04/21/353211t1ha54a.jpg)
Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku metropoliit Stefanus külastas eile Rõngu valda, tehes esimese peatuse 45 aastat tagasi õhitud Tilga kiriku võssa kasvanud rusudel ja väikesel matmispaigal.
Metropoliit käis Rõngu kiriku varemeil
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti õigeusukiriku pead saatsid arhidiakon Justinus Kiviloo (pildil Stefanuse järel) ning ülempreester Viktor Ivask.
Tilga küla elaniku Anu Laasi eestvedamisel on kohalik rahvas võtnud nõuks hüljatud pühapaiga võsast puhastada, paigaldada turistidele mõeldud infostendi ja rajada parkla.
Laasi sõnul ei unistata õigeusukiriku ülesehitamisest, üle poole sajandi pole enam kogudustki. Küll tahetakse elustada mälestust 1848. aastal loodud ja üle sajandi kestnud kogudusest ning 97 aastat seisnud pühakojast, mille hävitamise asjaolud on tänini hägused.
Laasi sõnul leidub arhiivides küll rohkelt üksikasjalikku teavet õhkimise enda kohta, näiteks, et see läks maksma 705 rubla, kuid ajend püsib seletamatu.
«Rahvalegend räägib küll, et süüdi oli Soome president Kekkonen, sest tema visiidi pärast püüti maantee äärest koristada kõik silmariivav, aga see ei saa olla tõsi, sest Kekkonen sõitis Käärikule suusatama 1964. aasta märtsis,» rääkis Laas.
Väidetavalt oli kivikirikul küll sõjakahjustusi, kuid selle dokumenteeritud tarvitamine teraviljahoidlana kuuekümnendate aastate alguses kinnitab ehitise purustamiseelset rahuldavat seisukorda.
Kuulsaim Rõngu Issanda Taevaminemise kiriku preester oli Mihhail Bleive, kelle enamlased tapsid 1919. aasta 14. jaanuaril Tartu Krediitkassa keldris ning kes kuulutati 2000. aastal pühakuks. Aastail 1927–1952 oli preestriametis Mihhaili poeg Theodor Bleive, kelle 1938. aastal sündinud poeg Jüri Bleive elab praegu Viljandimaal ning oli eile metropoliiti tervitamas.
Rõngu õigeusukiriku juures põlispuude varjus on kümmekond matmiskohta, millest pooled ootavad alles identifitseerimist. Kindlalt on teada vaimulik Konon Šorohhovi ning Theodor Bleive laste Marina ja Haritoni haud.