Pärilikkusaine ja pisikud mängivad kaubamajas

Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu teabejuht Annely Allik räägib «Rästaoru moosiseikluse» tegelasteraamatut tutvustades, et teadlased väljen­davad DNA ehituskive ehk eri tüüpi nukleotiide nelja tähega: A, C, G ja T. Mängus on nende asemel tillukesed ornamendid, mille erinevusi on silmal lihtsam haarata.

FOTO: Margus Ansu

Seda, kas geenide tundmine aitab lahendada kadunud moosi saladust, võivad kõik uurima minna pühapäeval Tartu kaubamajas aset leidvale ülemaailmsele DNA-päevale.


Kadunud moosi vastuolulisse loosse sisseelamiseks tuleb geenihuvilistel tuttavaks saada kõigepealt Rästaoru suvila rahvaga, kellest kõige olulisemad on Helle ja Toomas.

Moosikadumise lugu algab nimelt sellest, et Helle ja Toomas otsustasid pulma-aastapäeva tähistada peoga, kuhu mõlemad olid kutsunud oma vanemad, õed ja vennad ning loomulikult iseenda kolm last.

Magustoiduks moos


Piduliku õhtusöögi krooniks tõotas kujuneda tikri-šokolaadimoos, mille keetis valmis Toomase ema Anna. Pidu katkes aga häireolukorraga, sest sahvrisse jahtuma pandud  moosipurk oli enne õiget tundi tühi mis tühi, ainult lusikas kõlises sees.

Oli ilmselge, et moosivaras pidi olema keegi sealtsamast perekonnast.

Et Helle ja Toomase lastest üks – Kalle – oli väga teadushimuline koolipoiss ning peoperemehe Toomase õde Marge koguni teadur, siis võtsid just nemad kahekesi kõigilt pereliikmetelt DNA-proovi ning asusid seda võrdlema moosilusikale jäänud DNAga.

Loo lõppu ette ära reetmata tuleb nüüd öelda, et tegemist on mõtte- ja tähelepanumänguga «Rästaoru moosiseiklus», mida saab Tartu kaubamajas igaüks varsti mängida.

Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu teabejuht Annely Allik ütles, et mängu töövahendid on lihtsad. Need on Rästaorule kogunenud rahva lihtsustatud geenikaardid, millele lisandub moosivarga geenikaart. Kõikide nende kaartide võrdlemisel peabki selguma tõde.

Teaduri idee

Mängu ideele tuli teadur Janne Pullat, kes küll praegu enam geenivaramus ei tööta, vaid on keskendunud oma edasisele teadlasekarjäärile.

«Kuna mu ülesanne oli geenivaramus geenidoonoritele geenikaarte koostada, siis lõi mulle pähe idee, kuidas geenikaardi olemust lastele lihtsustatult selgeks teha,» ütles ta. «Tähtis oli välja mõelda heasüdamlik ja humoorikas kriminaalsete sugemetega lugu, nagu ma neid oma lapsepõlvest mäletan, kui Kalle Blomkvisti lugesin.»

Janne Pullat lisas, et mängu on osavalt sisse põimitud pärilikkus muuski mõttes. Ainuüksi pereliikmete kirjeldus annab värvikalt aimu sellest, millised vanemate omadused on pärinud nende lapsed või lapselapsed.

Tartu kaubamajas aset leidva DNA-päeva korraldavad Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu ja Ahhaa teaduskeskus. Lisaks jagatakse infot geenivaramu kohta ja huvilistel on võimalus registreerida endale sobiv aeg andmekogumiskabinetti.

DNA-päev
• 25. aprillil kell 12–15 Tartu kaubamaja I korrusel.
• Töötoad ja infojagamine.
• Korraldavad Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu ja Ahhaa teaduskeskus.

Pisikute töötuba

DNA-päeval on huvilistel võimalus kaasa lüüa ka pisikute peletamise töötoas, kus  selgub, kuidas inimese keha oskab end ümbritsevate pisikute eest kaitsta.

Mängijaile jagatakse värvilisi maisipulkasid, mil on omadus omavahel kleepuda. Neid pulkasid tuleb juhendaja jutu õpetusel viiruse mudeliks kokku seada. Hiljem võib oma meistriteose ära süüa või koju mälestuseks viia.

Ahhaa teaduskeskuse juhataja Tiiu Sild ütles, et seekord püüavad nad hästi lihtsalt inimestele rääkida immunoloogiast, mis muidu tundub hirmus keeruline.

«Tavaliselt otsustatakse vaid emotsioonide põhjal ju seda, kas lasta end vaktsineerida või mitte,» rääkis ta. «Aga siin saame aimu anda asjade toimumise sisemisest loogikast, ja lausa nii, et inimene hakkab neis küsimustes  orienteeruma. Tal pruugib vaid netist natuke juurde lugeda ja tal kujuneb ka iseenda arvamus.» (TPM)

Tagasi üles