Viimane eestikeelne anatoomiaõpik ilmus 36 aastat tagasi, kuid veel praegugi on arstitudengid nõus seda kapsaks õpitud raamatut ligi tuhande krooni eest ostma. Uuemat lihtsalt pole ilmunud.
Haruldased joonised kaunistavad anatoomiat
/nginx/o/2019/04/13/11947720t1h79fe.jpg)
21. aprill 2010, 09:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aastal 1962 kutsuti Arne Lepp Moskvast aspirantuurist Tartusse, et ta paneks kokku anatoomiaõpiku. «Inimese anatoomia I» nägi valgust alles 1974. aastal, kuid kuulub Tartu arstitudengite anatoomiaõppe raudvarasse tänini.
Kuna vahepeal on inimkeha uuringud päevavalgele toonud uusi teadmisi, vajab värskendust ka vana punasekaaneline õpik. 2010. aasta lõpp tõotabki tuua «Inimese anatoomiale» ajakohasema sõsara. Et toonastest autoritest on elus vaid toimetaja Arne Lepp, siis kes teine sobiks paremini uut õpikut koostama.
See õpik on mitmes mõttes eriline. Ühelt poolt seepärast, et algne õpik täieneb aegunud teadmiste osas uute peatükkidega, mille autoriks on Lepp. Teisalt aga seepärast, et raamatut kaunistavad tänapäeva digiajastul haruldaseks muutunud käsitsi tehtud joonised inimanatoomiast.
Parim meditsiinikunstnik
Hiljuti näitas Tartu kunstnik ja kunstiõppejõud Rauno Thomas Moss Tampere Majas täpitehnikas joonistusi, millel olid inimluud. Moss on üks kolmest meditsiiniillustratsiooni viljelevast kunstnikust Eestis. «Pange see kindlasti kirja, et temast pole Eestis anatoomia alal paremat kunstnikku,» tähendas Lepp. Näituse joonistused ning mitmed teised pildid leiavadki koha Lepa anatoomiaõpikus.
Miks just joonistus? Aga seepärast, et see võimaldab elundi või luu jäädvustada normaalkujul. Et iga inimene on isesugune, siis fotol või arvutigraafilisel joonisel võivad mõned elundid või luud jääda viisil, nagu need on just sel konkreetsel inimesel.
Kuid arstitudengid peavad inimkeha selgeks saama ennekõike mudelkujul – normi piiridesse jäävana. Ning selleks annabki joonistus kõige parema võimaluse.
Pildi järgi inimese vanus
Nagu vaataks mõnd 18. või 19. sajandi anatoomiaraamatut, märkis osteoloog ehk inimluid uuriv arheoloog Martin Malve Mossi joonistusi vaadates.
Maapõuest välja kaevatud luude järgi määrab Malve kadunukese soo, vanuse ja mõnikord ka surma põhjuse. Lisaks pajatavad luud inimese haigustest, eluviisidest ning paljust muust põnevast.
Mossi inimluude joonistuste näitust vaadates ütles Malve hetkega, et tegemist on idealiseeritud kujutistega, sest tavainimesel oleks nendel luudel näha deformatsioone või kõrvalekaldeid.
Anatoomiaõpik
• «Inimese anatoomia I» (pildil) ilmus 1974. aastal kirjastuses Valgus.
• Kuna osa teavet vajab täiendamist, kirjutab vana ja ka uue õpiku toimetaja Arne Lepp osa peatükke ümber ning täiendab omapoolsete joonistega neid osi, mille tarvis Rauno Thomas Mossi jooniste tegemine võtaks liigselt aega.