/nginx/o/2017/10/21/7237937t1hed2c.jpg)
/nginx/o/2008/06/06/47282t1hc955.jpg)
Kaitseminister ja Tartu Ülikooli endine rektor Jaak Aaviksoo leidis ülikooli juhtimise reformimisest rääkides, et üldine trend kõikjal on akadeemilise kogukonna vabastamine majandusjuhtimise vastutusest ja enesekohaste finantsotsuste tegemisest.
Aaviksoo: akadeemiline ja majanduslik juhtimine olgu lahus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tänapäevastele väljakutsetele vastab kindlasti paremini mudel, kus akadeemiline ja strateegiline juhtimine on lahutatud,» rääkis Aaviksoo Postimees.ee'le.
«Kõrgeimaks juhtorganiks oleks nõukogu või kuratoorium (board of governors, board of regents vms), kes muuhulgas määraks tippjuhi (rektori, presidendi vms) ja akadeemiline juhtorgan oleks allutatud tippjuhile,» kirjeldas minister.
See nn anglo-ameerika mudel võidab Aaviksoo sõnul maailmas üha enam kandepinda, eelkõige arvestades ülikooli autonoomia, sealhulgas majandusvastutuse suurenemist.
«Ka klassikalises saksa mudelis ei otsustnud ju kolleegium ega rektor rahaasju, selleks oli ülikoolil suveräänile või ministrile alluv kantsler või kuraator,» meenutas Tartu Ülikooli endine rektor.
Tartu Ülikooli rektor Alar Karis kutsus eilses ja tänases Postimehes arutlema akadeemiliste valitsemismudelite üle, et leida ülikooli toimimiseks Eesti oludes sobiv viis. Tema sõnul tuleks seda praegu teha, sest ülikoolides on palju väsimuse ja ebakindluse märke. Karis pakub, et Tartu Ülikooli võiks juhtida 11-liikmeline nõukogu, mille 6 liiget oleksid riigivõimu esitatud ja 5 ülikooli senati esindajad (professorid ja üliõpilased).