Koos või eraldi?
Palju kõneainet on viimasel ajal pakkunud põhikoolide ja gümnaasiumide lahutamine. Et olemasolevaid ressursse, sh koolimaju, paremini ära kasutada, näib see ka Tartus igati mõistlik olevat.
Hea näitena saame siin esile tuua Hugo Treffneri gümnaasiumi käekäiku ja populaarsust õpilaste hulgas. Ja just õpilased peavad eraldi töötavaid gümnaasiume endale vägagi sobivaks.
Poolteist aastat tagasi viis haridusosakond Tartu gümnasistide seas läbi küsitluse, millest ilmnes, et kaks kolmandikku neist näeks hea meelega põhikooli ja gümnaasiumi eraldi asutustena. Osa õpilastest leidis, et kuigi Tartus on kõik vajalikud õppesuunad gümnaasiumides olemas, tuleks need põhjalikumalt välja arendada.
Lapsevanemate seas tehtud uuringud on näidanud, et eri majades asuvaid põhikoole ja gümnaasiume pooldavad umbes pooled. Õpetajatest näeks enamik (ligi 60 protsenti) meelsamini, et 1.–12. klassid asuksid ühes koolimajas.
koolide lahutamise kasuks seegi, et uuest õppeaastast kehtima hakkavad põhikoolide ja gümnaasiumide õppekavad on suhteliselt erinevad. Gümnaasiumis saab õpilane endale suures osas ise õppekava koostada ja tal on võimalik umbes kolmandik aineist ise valida. Põhikoolis pole valikuvõimalused nii suured.
Erinevad õppekavad eeldavad erinevaid õpetajaid ja teistsuguseid õppetingimusi. Nn puhaste gümnaasiumide loomine võimaldab keskenduda eeskätt gümnaasiumiosale vajalike õppekabinettide (keemia, füüsika, bioloogia jm) põhjalikumale väljaarendamisele.
Põhikool keskenduks paremate õppetingimuste loomisele oma spetsiifikast lähtudes. Samuti näeb seadus ette põhikoolides õpiraskustega lastele tugisüsteemide loomise, mida gümnaasiumiastmes ei ole – gümnasist peab oma õppeedukuse eest ise vastutama.