/nginx/o/2013/07/05/1876326t1h21d5.jpg)
/nginx/o/2008/06/11/48696t1hc928.jpg)
Tartu Ülikooli Kliinikumi nakkuskabinet kutsub puukentsefaliidi vastasele revaktsineerimisele viieaastase intervalliga, terviseameti koduleht kõneleb aga vajadusest teha kordussüste iga kolme aasta tagant. Miks?
Mitme aasta tagant tuleks end puukentsefaliidi vastu kaitsesüstida?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Irina Filippova,
Terviseameti peaspetsialist:
Terviseamet soovitab revaktsineerimist iga kolme aasta tagant, sest Eesti on endeemiline piirkond – meil on entsefaliiti väga palju.
Aga kui inimesel on vaktsineerimistunnistusele kirjutatud viieaastane intervall, kuidas ta peaks siis ikkagi käituma?
Vaktsiinitootjate spetsifikatsioon räägib kolmest kuni viiest aastast. Aga terviseamet, kes on selles valdkonnas vastutav, soovitab ikkagi kolme aasta tagant, sest haigestumus on väga suur. Tuleb usaldada vaktsiini tootjat ja terviseametit.
Kas on loogiline, et viie aasta möödudes on antikehade hulk organismis langenud igal juhul madalamale, kui on kolm aastat pärast vaktsineerimist? Risk entsefaliiti jääda on suurem?
Muidugi on risk suurem.
Kui inimesel on vaktsineerimistunnistus kadunud, ta ei mäleta eelmist vaktsineerimist ja laseb end revaktsineerida näiteks kahe aasta möödudes, kas tema tervisega võib midagi juhtuda?
Ei, midagi ei juhtu, haigeks ei jää. Aga nakkuskabinettide immuniseerimisraamatutest on võimalik eelmise vaktsineerimise aeg välja otsida.
Kas entsefaliidisüsti saab teha ka perearst või pereõde?
Jah. Perearst saab kirjutada retsepti või osta vaktsiini ise, aga väga oluline on külmaahela nõue. Vaktsiin peab seisma külmikus temperatuuril kaks kuni kaheksa kraadi ja vaktsineerida tuleb kohe pärast külmikust võtmist.
Nii et kui osta vaktsiin, peab perearsti kabinet asuma apteegi lähedal, et vaktsiin püsiks kvaliteetne?
Jah.
Miks kliinikumi nakkuskabinet kutsub revaktsineerimisele viie aasta järel?
Vastab TÜ Kliinikumi infektsioonhaiguste arst Rita Pihlak: Esimene revaktsineerimine on kõigil kolme aasta järel. See tähendab, et kaks esimest süsti tehakse kuupikkuse vahega, kolmas aasta möödudes, neljas kolme aasta pärast ja järgmine juba viis aastat hiljem.
Uuemad uuringud näitavad, et noorematel inimestel püsivad antikehad organismis piisaval tasemel viis aastat. Enam kui 60-aastastel püsivad antikehad kehvemini, neid kutsume revaktsineerimisele kolme aasta tagant.
Nii et näiteks 59-aastane võib tulla 64-aastaselt?
Temal oleks ikkagi juba soovitatav tulla kolme aasta pärast.