Rahvaliit, kuidas edasi Tartumaal?

Rahvaliidu esimees Karel Rüütli (vasakul) ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juht Jüri Pihl kirjutasid 12. aprillil Tallinnas alla ühiste kavatsuste deklaratsioonile.

FOTO: Mihkel Maripuu

Esmaspäeval kirjutasid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Rahvaliidu juhid alla nn kavatsuste deklaratsioonile, milles nähakse kahe erakonna liitumise algust. Rahvaliidu esimehe Karel Rüütli eestvedamisel tehtud selline käik tuli suurele osale rahvaliitlastest üllatusena, sest viimasel kongressil otsustati jätkata iseseisva erakonnana. Sellegipoolest pakub asetleidnu mõtte- ja arutlusainet Rahvaliidu tuleviku üle nii rahvaliitlastele endile kui ka teistele poliitikahuvilistele.

Kuidas mõjutab teid ja teie juhitavat valdkonda Rahvaliidu ja Sotsiaaldemokraatliku erakonna võimalik ühinemine? Millist teed eelistate teie ise?

Karin Jaanson
Rahvaliidu Tartu linnaühenduse juht


Praegu on veel vara tehtud sammule hinnangut anda, sest see on alles vaid kavatsus. Kuidas see teoks saab ja milline on järgmine samm, on esialgu spekulatiivne, kuigi mitmed inimesed on ühinemise poole liikumisest rääkinud.



Samas on olemas erakonna iseseisvalt jätkamise otsus – ei Rahvaliidu kongress ega Tartu linnaühenduse konverents ole teistsugust otsust teinud. Ja kindlasti on küsimus ka inimeste endi valikutes, juhul kui erakond ühinemisotsuse heaks kiidab.



Enne kui kutsutakse kokku erakorraline kongress, peavad aset leidma linna- ja maakonnaühenduste konverentsid. Eks näis, mida need ütlevad, aga enne peab veel selge olema, millistel tingimustel läbirääkimisi üldse pidada, kui neid pidada. Ei saa niisama lihtsalt öelda, et hurraa, me kõik ühineme.



Nii ei oska ma praegu öelda, missugused väärtused loovad kahe erakonna ühisosa, millist poliitikat ikkagi ajama hakatakse. Ja kas kogu ettevõtmise taga on see, et järgmises riigikogus otsitakse endale kohti, või on midagi sügavamat – senine jutt on olnud väga ümmargune.



Kui on vastav soov, tuleb kuskilt otsast hakata liikuma. Kui mingeid samme ei astuta, siis on kõik tühipaljas jutt. Ühinemisest on ju räägitud, aga ennatlik on öelda, justkui kaks erakonda oleksidki juba ühinenud. Praegu meid toimunu ei puuduta – enne peab ära tegema ühised otsused ja siis igaüks enda oma. Kõik asjad peab saama selgeks rääkida. Ja seda mõlemalt poolt.



Enda otsust ma praegu ei ütle, sest ma ei taha, et see mingilgi määral mõjutaks organisatsiooni teiste liikmete otsust.



Rein Kokk
Tähtvere vallavanem
(Rahvaliit)


Ma ei ole üldse kindel, et erakonnad ühinevad. Eks näis, mis kongress ütleb, aga enne seda peab veel maakonnakonverents kokku tulema, küllap siis kuuleb, mida Tartumaa rahvaliitlased räägivad. Praegu ei oska midagi öelda, võib-olla enamik ühineb sotsidega, osa läheb Keskerakonda, osa Reformierakonda. Ega keegi tervet parteid üle võta, hakatakse võtma inimesi, kes siis ise otsustavad, kuhu nad lähevad. Kogu see ühinemise asi on praegu nii toores mis toores.



Ma arvan, et maarahvaliitlased kalduvad sotside ja Keskerakonna poole, mina ise pole veel midagi otsustanud, muid muresid praegu niigi palju. Eks aprillikuu lõpuks tule otsustada, mida teha. Arvan, et erakonnana Rahvaliidul tulevikku ei ole, võib-olla 50 protsenti liikmeist usub tema püsimajäämist. Oli maarahva erakond, kes maarahva eest seisis... Keskerakond on kah maarahvast toetanud, sotsid vähem.



Tugevast parteist oleks vallale küll tuge, et koos ühist joont ajada. Maaelu on tagaplaanile jäänud, seda peaks tugevasti järele aitama.



Istume oma valla rahvaliitlastega maha ja hakkame rääkima. Sedaviisi ikka ei saa, et kaks-kolm meest otsustavad – nii ei tohi teha! Peame maakonnakonverentsi kokku kutsuma, kuulame ikka inimesed ära. Suur partei ei saa niisama lihtsalt öelda, et lähme sinna või tänna. Kui oleme seni ühte jalga käinud, ei saa tõmmata nagu haug, kurg ja vähk. Esmatähtsana peame silmas pidama, et elu edasi läheks.



Rain Sanger-nebo
Nõo vallavanem
(Rahvaliit)


Ma tahan siiralt uskuda, et ei mõjuta, sest eks elu ole aegade jooksul paika loksunud. Ma ei arva, et Nõo valla tasandil oleks tõsist parteipoliitilist rivaliteeti sellisel määral, et poliitilised ümbermängimised mõjutaksid meie omavahelist läbisaamist. Võib-olla ilmneb teatud määral mingi toime Nõo valla suhetes keskvõimuga, aga ausalt öeldes ei usu ma sedagi.



Millised on liitumise tagajärjed suures poliitikas, eks seda näita aeg pärast 2011. aasta riigikogu valimisi.



Juba kohalikest valimistest alates on Rahvaliit olnud tagasihoidlik. Ma ise kuulun küll Rahvaliitu, aja valimistel kandideerisin valimisliidu nimekirjas. Nõo valla 13 volinikust on ainult üks erakonna nimekirjas volikokku pääsenu, teised kõik on seotud valimisliitudega.



Valimisliitude nimekirjade koostamisel ei jälgitud erakondlikku kuuluvust, pigem seda, et neisse koonduksid ühtsete seisukohtade ja arusaamadega tegusad inimesed. Kohalikud vastuolud võivad lähtuda vajakajäämistest töös või isikutevahelisest hõõrumisest, mitte aga sellest, mis esmaspäeval Tallinnas otsustati.



Ma ei arva, et kõik rahvaliitlased peaksid nagu üks mees astuma siia või sinna. Kindlasti on neid, kellele uue partei valik on parim, ja on ka neid, kellele ühtedel või teistel põhjustel sotsiaaldemokraatidega ühteheitmine ei sobi – eks kõigil tule ise valida.



Mina praegu oma valikut teinud ei ole. Tahaksin need asjad rohkem selgeks mõelda. Õnneks pole kohalikul tasandil poliitilist jauramist nii palju, et sellega peaks iga päev tegelema, rohkem saab ikka sisulist tööd teha.



Aga ega selle liitumisega praegu veel põle, jumal seda teab, millega esmaspäeval alustatud läbirääkimised lõppeda võivad.



On neid, kes tahavad jätkata oma lipu ja lille all, on ühteheitmise pooldajaid ja neidki, kes pooldavad küll liitumist, aga kahtlevad liitlase praeguses valikus – võimalikud on kolmetised seisukohad.  



Andu Tõrva
Alatskivi vallavanem
(Rahvaliit)


Mida see ikka siin kohapeal mõjutab, seda enam, et minu arvates peab vabariigis olema ühtne regionaalpoliitika. Meie erakonnas on apsud tehtud, maine aidatud alla lüüa, aga elu läheb edasi. Mina olen valmis sotsidega ühinema.



Saame laiapõhjalisema toetuse tööliste ja väiksema sissetulekuga inimeste hulgas ka linnas, kelle muresid saame aidata lahendada. Raskes seisus inimesi on nii maal kui linnas, nende huvides tuleb jõud koondada, ja selles on meil sotsidega ühesugused arusaamad.



Rahvaliit pole kaua aega võimul olnud, ta pole saanud kedagi toetada. Koos sotsidega saaksime rohkem mõjuvõimu ja koos sellega ka riigi toetust. Kardan, et vanamoodi jätkates pole Rahvaliidul võimalik valimiste künnistki ületada, ja keda siis üldse saaksime aidata. Koos sotsidega on lootust riigikokku saada. Isamaa ja Res Publica liitusid ning valitsuses olles saavad nemad oma programmist midagi ka ellu viia.



Mida muuta, seda me oskame näha, aga kuidas muuta, on teine asi. Kõigepealt tuleks hakata regionaalpoliitikat ellu viima, mitte üksnes sellest rääkida.



Äärealadesse tuleb nende tagasihoidlikke võimalusi arvestades suhtuda teistmoodi, aga meilgi vähendati tasandusfondi oluliselt. Ilmselt hakkame varsti ise pakkuma valdadele ühinemisettepanekuid mõistlikes piirides. Kui maal elu kaob, on see ohtlik juba Eesti riigi julgeolekule.



Aivar Soop
Tartu vallavanem
(Rahvaliit)


Meie igapäevases töös ei mõjuta see midagi. Juhtkond on seda liitumist otsustanud, mina olen Rahvaliidu lihtliige – mina pole otsustamisest osa võtnud. Asjaajamine ei ole olnud eetiliselt korrektne, mina eelistan korrektset asjaajamist. Põhimõtteliselt nii ei tehta!



Elu on selline, et erinevate partneritega tuleb rääkida, ühe, teise ja kolmandaga, ning siis tehakse parim valik. Mina neid tagamaid ei tea, miks just sotsidega liituda tahetakse, nii et praegu ma ei oska küll öelda, kas see on just parim valik.



Mina olen Rahvaliidus, aga võib-olla mõne aja pärast Rahvaliitu enam ei ole. Eks siis tule vaadata, kuidas olukord laheneb, kuidas läbirääkimised käivad ja lõpevad ning mis edasi teha – tark ei torma.



Aivar Aleksejev
Ülenurme vallavanem
(Rahvaliit)

Meie elu see ei mõjuta. Praeguses seisus on see teema seotud pigem tulevaste riigikogu valimistega. Mina sellises mastaabis parteide ühinemist ei usu. Ei usu ka sotside kartust, et kolm korda suurem erakond nemad alla neelab.



Mina ei ole enda jaoks ühinemise otsust teinud, kuigi läbirääkimistes pole iseenesest midagi halba. Rääkima peab kõigiga, aga kas ka ühisosa leitakse, seda mina öelda ei oska. Paljud vanemad, aga ka nooremad erakonna liikmed nägid läbirääkimiste käivitamises lõplikku liitumisotsust. Mina nii ei arva.



Minu enda puhul kisub aga vägisi sinnapoole, et läheksin kolmandat teed ehk ei kuuluks enam ühtegi erakonda.



Volikogus toimuvat oli ääretult halb vaadata, häbi eriti president Rüütli ees, arvestades seda, kui tasakaalukas ja kaalukas inimene ta on. Rahvaliidu juhtimises ei läinud põlvkonnavahetus kõige paremini.



Tartumaa vallajuhtide tuumik kuulub Rahvaliitu ja seda küll ei tahaks, et Tartumaa areng jääb seisma seetõttu, et me omavahel tülli läheme.



Väga palju oleneb regionaalarengust ja vastava ala ministrist, kelle töö on üks raskeimaid, vastutusala väga suur. Praegu oleks vaja natuke rohkem raha valla teedele, teiseks on Ülenurme kõige suurem probleem lasteaiakohtade puudus. Meie laenukoormus on väike, aga uut laenu võtta ei saa, see on piiratud.



Ivar Tedrema
Kambja vallavanem
(Rahvaliit)


Ausalt öeldes ma ei tahagi midagi kommenteerida... Praeguseks ei ole ju kõik asjad selged, ma ei ole veel jõudnud oma inimestega sel teemal rääkida, kõik on tulnud liiga äkki. See ei ole niisama lihtne, mul on kohapeal suur organisatsioon, ma pean inimestega rääkima. Mina olen aastaid tagasi kirjutanud Rahvaliitu astumise avalduse.



Rahvaliit on siiski olnud maaettevõtjate esindaja, kas edaspidi hakkavad seda tegema sotsiaaldemokraadid?

Tagasi üles