Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ALO LÕHMUS
Luunja ratsakooli hobune Gvidon on peen ja ilus loom, aga kui Emajõe Suveteatri juht Andres Dvinjaninov tema seljas Musumäe nurga tagant välja ratsutab ning kõva häälega «Bbdruuu!» karjub, satub ta segadusse. Ta traavib kekutades otse puuvõra alt läbi ning lugupeetud näitleja lendab stiilse kaarega aprillikuiselt märga hange.
Sellepärast võisidki Rotundi kohviku külastajad endale eile lõuna paiku supi vabalt kurku tõmmata, kui nad nägid kastanpruuni Gvidoni sälgja sammuga lumesajust ilmuvat, kaks meest kannul lidumas.
Suveteatrit ETV Hommikutelevisioonile reklaamiv Andres Dvinjaninov demonstreerib samal ajal Reet Linnale oma haavu.
«Ma mõtlesin, et kui ma jään sinna külge rippuma... Aga ma sain jalad vabaks,» seletab ta. «Kas kukkumine oli muidu efektne või?»
Reet Linna ütleb, et seda oleks tulnud suisa filmida. Dvinjaninov särab kaabuni välja.
«Ma valmistasin kukkumist pikalt ette. Niimoodi libistasin end hobuse külge mööda.»
Reet Linna pühib Dvinjaninovi peopesalt verd («Sa vaata, need on päris lõikehaavad!») ja kahtlustab näitlejat, et küllap see müksas hobust pisut kannustega.
Linna on ratsutamist niipalju õppinud küll, et teab: hobune võib väikesest kannalöögist vahel jumala valesti aru saada.
Vahepeal on Gvidon Toomemäelt kinni püütud ning oma kaaslase, pisut helepruunima ja ka leplikuma silmavaatega Pinega seltsi toodud.
«Nendel hobustel on suveteatris 25. juulil esietenduvas «Robin Hoodi» tükis tähtis roll täita. Me loodame nendega selleks ajaks väga suurteks sõpradeks saada,» seletab Andres Dvinjaninov diplomaatiliselt.
Gvidon kuulab ja lingutab kõrvu.
«Et ei oleks enam selliseid vääritimõistmisi.»
ETV kaameramees naerab kõvasti ja kõlavalt.
Kord Soomes suveteatrit tehes juhtus Andres Dvinjaninovil samasugune lugu, ainult et siis oli hobusel vanker taga ning ta kappas otse linnaliiklusesse.
Luunja ratsakooli üks omanikke Urmas Raag usub, et küllap hobused harjuvad suveks spektaaklitegemisega korralikult ära.
«Nad on terve talve ainult maneezhis sõitnud ning on praegu esimest korda väljas. Nad on isegi suhteliselt rahulikud,» räägib Raag. «Nad on vagurad loomad.»
Vagur loom Pinega närib külmunud kulu.
Tulevasele vabaõhulavale saabub Rain Simmul (Robin Hood) ning Dvinjaninov uurib talt, ega Simmul sooviks juhuslikult pisut ratsutada.
«Mul tuli hästi välja,» ütleb suveteatri juht ja käärib oma verist varrukat.
Simmul ronib Pinega selga («Mina oleks praegu äärepealt mööda Tartut ringi lasknud,» õhutab Dinjaninov) ning teeb majesteetlikult paar sammu sörki.
«Ma mõtlesin kohe, et ma olen sellesse rolli ainuvõimalik näitleja.»
Seejärel poseerivad Dvinjaninov ning Gvidon telekaamerale ja seletavad, et sadulas püsimine on suveteatri tegemise juures niisama tähtis asjaolu nagu ratsutamisegi juures.