/nginx/o/2013/07/05/1876326t1h21d5.jpg)
/nginx/o/2010/04/13/348262t1h88c0.jpg)
Homsest peale korraldab Emajõe Lodjaselts vähemalt nädala jooksul hommikusi, õhtusi ja päevaseid laevareise, pakkumaks hansalodja Jõmmu pardalt võimsat vaatepilti hiigeljärveks muutunud Emajõe luhtadest.
Lodi viib kaema tiivulisi ja suurvett
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Need saavad olema sajandi suurvee sõidud, sest meie vanaemad olid alles väikesed, kui viimati selline vesi oli,» ahvatleb lodjaseltsi assistent Liisa-Lota Kaivo.
Kaivo sõnul kaasab lodjaselts hommikustele sõitudele linnugiidi, kes oskab kõnelda nii nendest tiivulistest, kes end laeval olijaile näitavad, kui ka nendest, keda Alam-Pedja looduskaitsealal võib vaid hea õnne korral trehvata.
Õhtustel sõitudel hakkavad kõnelema reisijuhid, kes tunnevad Alam-Pedjat üldisemalt.
Näiteks on lodjasõidul lubanud jagada oma teadmisi poollooduslike koosluste hooldamise tähtsusest ja traditsioonidest looduskaitseühingu Kotkas juhatuse liige Jaak-Albert Metsoja.
Mõni saab suitsukala
Käreveres Ihamakingu talus elav džuudoõpetaja Andres Põhjala, kolm aastat tagasi surnud Emajõe kaluri ja luhavahi Kaarel Pensa õepoeg, on lubanud pakkuda mõnele lodjaseltskonnale mekkida värsket suitsulatikat, rääkis Liisa-Lota Kaivo.
«Plaan on teha sõidud ülesvoolu, sest allavoolu pole luht nii lai ja vaatepilt nii võimas,» põhjendas Kaivo. «Ülesvoolu me mootorita ei pääse, kuid tagasi allavoolu tulles saab vaikselt triivida ja paremini looduse hääli kuulata.»
Lodjaselts ootab loodushuvilisi väljasõidugraafikuga tutvuma ja pileteid broneerima seltsi kodulehele www.lodi.ee. Tartu poolt tulija saab lodjale, kui sõidab üle Emajõe ning keerab umbes 900 meetrit pärast silda ja pool kilomeetrit enne Kärevere teemaja vasakule Kärevere vana silla pealesõiduteele. Auto saab jätta enne vana silda tee äärde, lodi väljub vana silla juurest.
«Kaldad on seal üsna kõrged, nii et peaks ka kingaga peale saama,» arvas Kaivo. «Lodjal pakume teed ja kohvi ja varuks on ka kümme lodjakampsunit, aga kindlasti tasub tulijail panna riidesse pigem soojemalt kui õhemalt, sest ilmateade lubab jahenemist.»
Eesti Maaülikooli teadur, ornitoloog Andres Kuresoo tõdes, et luhtadel mängivat ja pesitsevat rohuneppi, Alam-Pedja tunnuslindu, Jõmmu pardalt arvatavasti ei silma. Nepi mänguaeg algab paari nädala pärast, praegu on traditsioonilised mängualad üle ujutatud.
Linnuliike jagub
Üleujutatud luhtadel on aga võimalik näha sukelparte sõtkaid, kosklaid ja varte. Väga tõenäoselt trehvab sinikaelparte ja viuparte ning naeru-, kala- ja hõbekajakaid. Videvikus lendavad üleujutusaladele ööbima läbirändel olevad suur-laukhaned, rabahaned, väikeluiged ja laululuiged ning siis võib kosta taevalaotusest ka tikutaja möhitamist.
Väga tõenäone on näha lähemal või kaugemal liuglemas pardijahti pidavat merikotkast ja kui veab, võib vaatevälja sattuda ka läbirändav kalakotkas, lisas Kuresoo.
Liisa-Lota Kaivo sõnul plaanib lodjaselts panna Jõmmu laele väikese linnuvaatlustorni, mis võimaldab vaadet umbes kümme meetrit Emajõe pinnast kõrgemalt. Lodjalt on võimalik laenuks saada ka binoklit.