Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
AITA OTTAS
Tartu raekojalt on ööl vastu kolmapäeva varastatud silt Tartu linnavalitsuse nimega. Kolmapäevasel meeleavaldusel Tartus kõlas ka äärmuslik ähvardus linnavalitsuse aadressil, kui noorte nõudmisi taastada sõidusoodustused ei arvestata. Esialgu pole veel selgunud, kas need kaks sündmust on omavahel seotud.
Nimetahvli kadumise kohta esitas linnavalitsus politseile avalduse. Kui minemaviidud tahvlit tagasi ei saada, tuleb paigaldada uus. See on linnavalitsuse kantseleil varem tagavaraks tellitud, maksumus oli ligi nelisada krooni.
Uut tahvlit pole siiski veel raekojale paigutatud. «Et sildi omamine läheks linnavalitsusele edaspidi odavamaks, tuleb leida kindlam kinnitusviis,» ütles linnasekretär Toomas Hiio.
Senine nimetahvel oli poltide otsast jõuga maha tõmmatud ning võib oletada, et see ei jäänud terveks. Teisel pool raekoja ust olev linnavolikogu silt oli jäänud puutumata.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
ARGO TAAL
Läinud reedel 185. sünnipäeva pidanud Tartu meditsiinikool loodab saada rakenduslikuks kõrgkooliks. Käesolevast õppeaastast antakse koolis meditsiiniõeks õppijatele rakenduslik kõrgharidus.
Õppeasutus asutati 1811. aastal ülikooli ämmaemandate koolina ja on tegutsenud tänapäevani väikeste katkestustega erinevate nimetuste all. Praegu saab koolis õppida meditsiiniõeks, ämmaemandaks ja laborandiks. Koolis õpib keskmiselt 450 õpilast ja töötab 40 õpetajat. Õppima võetakse keskkoolilõpetanuid.
Meditsiinikooli õppealajuhataja Siina Läänelaid ütles, et kõrgharidust omandavad meditsiiniõed läbivad 3,5-aastase õppetsükli. Võrreldes varasema keskerihariduse andnud õppega on Läänelaiu sõnul lisandunud teaduslik uurimistöö.
Kolmeaastase õppetsükli läbivad laborandid ning ämmaemandad saavad seni endiselt keskerihariduse, kuid Siina Läänelaiu sõnul kavatseb kool viia järgmisest aastast ka need erialad üle rakenduslikule kõrgharidusele. «Õdede õppekavad on kujundatud vastavalt rahvusvahelistele Maailma Tervishoiuorganisatsiooni poolt tunnustatud nõuetele, teistel erialadel ei jõutud läinud aastal uusi programme veel valmis,» rääkis Läänelaid. «Meie järgmine loodetav samm on kooli staatuse muutmine keskeriõppeasutusest rakenduslikuks kõrgkooliks.»
Siina Läänelaid kinnitas, et Tartu meditsiinikooli lõpetajate järele on Eesti erinevate piirkondade raviasutustes suur nõudmine. Oma tegevuse jooksul on kool valmistanud ette 2422 ämmaemandat, 3139 meditsiiniõde, 1199 velskrit ning muude erialade meditsiinitöötajaid.
Lisaks Tartu meditsiinikoolile annavad Eestis meditsiinilist kutseharidust Tallinna ja Kohtla-Järve meditsiinikool. Tartu Ülikoolis õpetatakse välja akadeemilise kõrgharidusega õdesid.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
ERKKI BAHOVSKI
Hansapanga korraldatud esseekonkursil «Elu võimalikkusest Lõuna-Eestis» esimest auhinda vajaliku taseme puuduse tõttu välja ei antud.
Esimese auhinna väärtuseks oli miljon senti.
Hansapanga Lõuna-Eesti regiooni müügijuht Silvia Põdra ütles «Postimehele», et esialgse plaani kohaselt pidi välja antama veel kaks ergutusauhinda, kumbki 1000 krooni, kuid esimese auhinna puudumisel otsustas zhürii välja anda kolm ergutusauhinda, à 1000 krooni. Kokku laekus konkursile 15 võistlustööd.
Ergutusauhinna pälvisid Tartu Ülikooli tudengid Ülli Reimets, Alar Oppar ja Raik Vürst Tallinnast.
Välja oli pakutud viis alateemat. Silvia Põdra sõnul oli esseekonkursi eesmärk teha selgeks, et elu Lõuna-Eestis ei ole nii hirmus, et selle võimalikkuses kahelda. Tema kinnitusel olid teemad valitud eelmise aastaga võrreldes huvipakkuvamad, et julgustada äärmuslikumaid mõtteid. «Ootasime julgeid mõtteid, kuid esseede mõttelaad jäi paljuski trafaretseks,» ütles Põdra.
Töödes esinenud pärlitest kõneldes mainis Põdra ideed jõulukuuskede ekspordist Araabiasse, samuti laskemoonatehase ehitamist Tartusse, pilliroo tootmist ning transiitvedu Hiinast Tartu kaudu. Põdra lisas, et huvitav oli isa kiri pojale, milles anti pangatöötajaile käitumisjuhiseid ja mis oli kirjutatud 18. sajandi stiilis.
«Postimehe» küsimusele, kas võimalike keskustena oli esseedes nähtud ka midagi muud kui Tartut, vastas Põdra, et ühe võimalusena nähti turismi, sealhulgas raviturismi, arendamist Lõuna-Eestis tervikuna ning Lõuna-Eesti puutumatu looduse paremat reklaamimist.
Põdra lisas, et järgmisel aastal on kavas esseekonkursi tõhustamiseks ja paremaks motiveerimiseks kaasata Tartu Ülikooli majandusteaduskonna õppejõude.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Kesklinnas üleeile 9.34
Kaubamajas jäi vahele pisivaras. Politsei registreeris laupäeval Tartu kauplustes veel viis vargust, neist kaks kaubamajas, kaks kaubahallis ning ühe Ristiku kaupluses.
Rõngu vallas üleeile üleeile 10.55
Rõngu lähedal Tartu-Valga maanteel paiskus Audi 80 vastassuunavööndisse ja põrkas kokku veoautoga. Kannatada sai neli Audis olnud inimest, neist kolm raskelt.
Tartu linnas ja maakonnas oli laupäeval ja pühapäeval kaheksa kerget inimvigastusteta liiklusõnnetust.
Karlovas üleeile 20.28
Eha tänava korterist viidi laamendaja kainestusmajja. Politsei käis samas korteris rahu jalule seadmas ka kella ühe paiku öösel.
Annelinnas üleeile 20.34
Kaunase 34 korteris süttis ja põles ära televiisor, kannatada sai ka elutoa sisustus. Inimesed viga ei saanud.
Annelinnas üleeile 23.09
Kaunase puiestee 52 trepikojas viibinud purjus mees ei leidnud oma koduust ning viidi kainestusmajja.
Maarjamõisas eile 00.26
Tervishoiu tänava korteris huligaanitsenud mees viidi arestimajja.
Raudteejaamas eile 7.30
Vaksalis uinunud joobnud mees viidi kainestusmajja.
Keskpäeval tegi politsei sama bussijaamas viibinud purjutajaga.
Luunja vallas eile 13.00
Kabina bussipeatuse juurest leiti üles veoauto GAZ-53, mis oli eelmisel ööl Annelinnast ärandatud.
Artikli algusesse
lehekülje algusesse , esileheküljele
Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1997