Tartu abilinnapea vastu on esitatud hagi, Liivimaa Lombard süüdistab abilinnapea Kalle Jürgensoni laimamises, Vanemuise Selts on Eesti parim, Tartu kesklinnas on kasutusele tulnud parkimiskaardid, Tartu haiglad vähendavad töömahtu, Linnavalitsuses, Juhtus

ERKKI BAHOVSKI

AS Liivimaa Lombard on esitanud Tartu abilinnapea Kalle Jürgensoni vastu hagi, süüdistades teda Liivimaa Lombardi laimamises.

Hagiavalduses nõuab Liivimaa Lombard, et Kalle Jürgenson lükkaks ümber tegelikkusele mittevastavad andmed, mis teotavad AS Liivimaa Lombard au, ning avaldaks vabanduse ajalehes «Postimees».

Hagiavaldus põhineb Tartu linnavolikogu istungil 28. novembrist 1996, mil Kalle Jürgenson süüdistas Liivimaa Lombardit Rüütli 23 maja kütmatajätmises ja nõudis maja sundkütmist. Samal istungil valiti Jürgenson abilinnapeaks.

Liivimaa Lombard on lisanud hagiavaldusele tõendi ME Tartu Soojuselt, mille järgi ei saanud kütmist majas Rüütli 21/23 alustada lekke tõttu. Pärast lekke parandamist on maja asutud kütma.

AS Liivimaa Lombardi tegevdirektor Meelis Luht ütles «Postimehele», et hagiga ei peeta silmas materiaalseid eesmärke. «Pigem on tegemist moraalse kahjuga,» ütles Luht.

AS Liivimaa Lombardi juhatuse esimehe Parvel Pruunsilla väitel võis Jürgensoni-poolne süüdistus seotud olla ka valimispropagandaga. Samuti olevat linnavalitsus ise tahtnud kunagi Liivimaa Lombardilt Rüütli tänava 21/23 maja ära osta. Liivimaa Lombard keeldus.

Pruunsilla sõnul on neli maja Rüütli tänaval - 21, 23, 19, 17 - ühes soojasüsteemis, mistõttu oli kütmine raskendatud. Lisaks olevat seal keeruline ja vana torusüsteem.

Parvel Pruunsild lisas, et lekkekoha otsimise ja parandamisega tuli näha kõvasti vaeva. Lisaks olevat olnud hooletud töömehed.

«Postimehe» küsimusele, kuidas mõjutab Liivimaa Lombardi maine väidetav kahjustamine firma äritegevust, vastas Pruunsild, et seda on raske öelda. Otseselt see äritegevust ei kahjusta, kuid mitmed kliendid on küsinud, mis selle majaga lahti on, lisas Pruunsild.

Meelis Luht avaldas lootust, et lõpeb Rüütli tänava maja kui mingi kütmatajätmise sümboli mainimine. Luhti arvates võis kütmatajätmises süüdistamise põhjus peituda ka linnavalitsuse puudulikus informeerituses.

Kalle Jürgenson ütles «Postimehele», et teda ei ole hagi esitamisest informeeritud ning et hagi esitamine tema vastu on talle esmakordne juhtum. Jürgenson avaldas lootust, et asjaolude selgumisel võib ta ülalpool esitatud probleemi täpsemalt kommenteerida.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

ARGO TAAL

Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit (ETMSL) valis Vanemuise Seltsi läinud aasta parimaks mittetulundusühinguks. ETMSL direktor Heli Aru ütles, et valiku tegemisel arvestati Vanemuise Seltsi Eesti vaimsust ja kultuuri arendava tegevuse mitmetahulisust.

Heli Aru sõnul on Vanemuise Selts tegus organisatsioon, mis käib tihti koos ja on toetanud rahaliselt Vanemuise teatrit ja näitlejaid ning tegeleb näiteks ka kirjastamisega. Vanemuise Seltsi esimees Evald Kampus ütles, et tema ei tea, milliseid kriteeriume konkursil arvestati, kuid märkis seltsi saavutustena läinud aastal raharaskustes vaevelnud Vanemuise teatrile protsendita laenu andmist, samuti rahvuskultuuri preemiate jagamist. «Hilissügisel asutasime koos Saku õlletehasega Tartu Laste Ande Arengu Fondi, mille algkapitali selts andis 75 000 ja õlletehas 50 000 krooni,» lisas Kampus. Ta märkis, et selts jagas läinud aastal sponsorsummasid 430 000 krooni ulatuses.

ETMSL valis lisaks parimale mittetulundusühingule ka aasta sponsori, kelleks sai Arno Tali Sihtkapital koos AS Põlva Piimaga.

Heli Aru ütles, et parimad organisatsioonid valiti avaliku konkursi korras põhjendatud ettepanekute alusel.

Üldse on Aru sõnul Eestis 4000-5000 mittetulundusühingut. Täpset arvu on raske öelda, sest praegu käib ühingute ümberregistreerimine,» ütles Aru.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

ERKKI BAHOVSKI

Autode parkimisel on Tartus sellest aastast kasutusel elektroonilised korduvkasutusega parkimiskaardid.

Kaarte väljastava ME Liikor asedirektor Kalle Voogla ütles «Postimehele», et täielik kaartidele üleminek võiks aset leida umbes poole aasta jooksul. Voogla sõnul saab kaarti kasutada praegu ainult Tartus, kuid on lootust, et sellega saab parkida varsti ka Pärnus ja võibolla Tallinnaski.

Esimene kaardilugejaga parkimispiletite katseeksemplar töötab Poe tänaval alates möödunud aasta oktoobrist ja selle töö kohta pole laekunud pretensioone.

Voogla sõnul väheneb kaartide kasutuselevõtmisega metallraha hulk parkimisautomaatides ja sellest tulenevalt peaks vähenema ka vandaalide huvi nende vastu.

Parkimiskaarte on võimalik osta 280 krooni eest Meloodia poest, sõidutalongide müügipunktist Vanemuine 2 ja Liikori parklate osakonnast Ülikooli tänav 15 teine korrus. Viimases on ka korduvkasutusega protsessorparkimiskaartide taastäitmine.

Uued protsessorkaardiga parkimisautomaadid on paigutatud Vanemuise, Poe, Jakobi (kaks tükki) ja Munga tänavale ning Rüütli ja Laia tänava nurgale.

Voogla sõnul ei maksa linnakodanikel kohe paanikasse sattuda, kui parkimisautomaadid kohe ei toimi

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

ARGO TAAL

Tartu haigekassa selle aasta eelarve sunnib Tartu raviasutusi vähendama osutatavate raviteenuste hulka. Võrreldes läinud aastaga on eelarve suurenenud 5%, kuid läinud aasta on näidanud, et praegusi ravimahte säilitades ei saa haiglad majanduslikult hakkama.

Läinud aastal raviti Tartus inimesi 17 miljoni krooni võrra suurema summa eest kui haigekassaga sõlmitud lepingud lubasid. Seda raha haigekassa raviasutustele kinni ei maksa. Käesoleva aasta märtsist kavandatav raviteenuste hinnatõus muudab olukorra veelgi raskemaks.

Eile tutvustas Tartu Haigekassa TÜ raviasutuste juhtidele haigekassa 1997. aasta eelarvet, mille piires raviasutused saavad inimesi ravida.

Eesti kohalike haigekassade eelarved kujunevad üle riigi laekuva ravikindlustusmaksu jagamisest vastavalt haigekassapiirkonna elanike arvule. Sel aastal on haigekassa eelarve kogusumma Tartu haigekassa direktori Vaike Soodla sõnul 295 614 000 krooni (läinud aastal 269 000 000). Raviteenuste eest tasumisele on sellest määratud 190 351 000 krooni (169 500 000). Ühe Tartu haigekassa teeninduspiirkonna elaniku kohta teeb see 1242 krooni (1188).

Haigushüvitisteks on eelarves 57 miljonit, ravimite kompenseerimiseks 15,6 miljonit ja haiguste ennetamiseks 7,2 miljonit krooni. Haigekassa saab oma kulude katteks 2,7 miljonit krooni (0,9%) kogu eelarvest.

Soodla ütles, et haigekassa ning raviasutused leppisid kokku, et ravi mahtu tõmmatakse kokku.

TÜ kliinikumi juhatuse esimees Maarjamõisa haigla peaarst Urmo Kööbi märkis, et raviasutused püüavad hoida kokku muutes ravi efektiivsemaks ning vältides ülearuseid uuringuid, kuid siiski ei saa Kööbi sõnul ravida nii palju haigeid kui tänavu. «Plaaniliste haigete hulk väheneb. Maarjamõisa haiglas raviti läinud aastal 21 000 haiget, sellel aastal kindlasti vähem,» sõnas Kööbi. Ta ütles, et patsientidel tuleks harjuda mõttega, et tervis on väärtus ja seda tuleb hoida. «Samuti peaks arvestama sellega, et haiglaravi asemel saavad nad rohkem odavamat ambulatoorset ravi,» nentis Kööbi.

Vaike Soodla ütles, et eile oli kõne all ka Tartu hambaravi finantseerimine, millele haigekassa eelarves on selleks aastaks 21,2 miljonit krooni. «Tartus on Eestis elanike kohta kõige rohkem hambaarste ja kui see raha kõigi vahel ära jagada, tuleb arsti peale väga väike summa,« märkis Soodla. Tema sõnul lubasid Tartu Stomatoloogide Seltsi ja Tartu Eraarstide Seltsi juhid selgitada, kui palju hambaarste Tartus üldse on, ja hakata kontrollima linnas antava hambaravi kvaliteeti.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

AGO PÄRTELPOEG,
linnavalitsuse pressiesindaja

Eile peeti raekojas linnavalitsuse istung, mida juhatas linnapea Tõnis Lukas.

Linnavalitsus arutas senist praktikat linnaeelarve reservfondist vahendite eraldamisel ning otsustas, et edaspidi arvestatakse eraldiste tegemisel vaid neid taotlusi, mida pole varem tagasi lükatud ning mis on enne kooskõlastatud vastava valdkonna abilinnapeaga. Eriõiguslikele isikutele määratud toetust ei saa kasutada kommertseesmärkidel, investeeringuteks eraldatakse raha objekti lõpetamiseks ja juhul, kui eraldis on eeltingimuseks muude investeeringute saamiseks. Reservfondist raha saanud isikud ja ettevõtted on kohustatud aru andma raha sihtotstarbelisest kulutamisest. Reservfondist raha saamiseks esitatud taotlused vaadatakse linnavalitsuse istungitel läbi üks kord kuus.

Linnavalitsus kinnitas Uppsala maja ametikohtade loetelu ja teenuste hinnakirja.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

Nõo vallas üleeile 20.30

Valga maantee Tõravere ristis sõitis Mazda möödasõitu sooritades otsa Volkswagenile.

Annelinnas üleeile 20.52

Anne kaupluses peeti kinni naisterahvas, kes varastas shampooni.

Raadil üleeile 21.26

Vahi tänava korteris pöörasid kaks sõpra joomahoos kaklema, üks neist tuli toimetada kainestusmajja.

Annelinnas üleeile 22.12

Nõlvaku tänavas elava naise korterisse tuli tema endine elukaaslane purjuspäi arveid klaarima. Naise poolt kohale kutsutud politsei sundis mehe lahkuma, kuid kümne minuti pärast ta naasis ja lõi ukse koos piitadega maha. Mürgeldaja viidi arestimajja.

Bussijaamas üleeile 23.09

Bussijaama dispetsher kutsus kiirabi ja politsei bussijaamas viibivale noahaavadega mehele. Selgus, et purjus elvalane oli ennast ise terariistaga vigastanud. Haavad olid kerged ja mees viidi pärast traumapunki ja kainestusmaja psühhiaatriahaiglasse.

Kesklinnas eile 4.17

Tiigi 14 ühiselamus röövisid kaks vene keelt kõnelnud meest tudengitelt noaähvardusel raha ja Sony muusikakeskuse. Mehed olid tumedate juustega ning 180-190 sentimeetrit pikad, mõlemad kandsid dresse ja nahkjopet, pikemal neist olid mustad vurrud. Päev varem varastasid samale kirjeldusele vastavad mehed Pepleri tänava Merge poest tuuneri. Politsei ootab kurjategijate kohta infot telefonil 430 065 ja 02.

Kaubahallis eile 13.50

14-aastane poiss varastas tööstuskaupade osakonnast 300 krooni väärtuses väiksemaid esemeid.

Ülejõel eile 13.50

Narva ja Jaama tänava nurgal sõitis Volkswagen kõveraks liiklusmärgiposti. Juht lubas kahju hüvitada.

Kaubahallis eile 15.14

Toidukaupade osakonnas tabati varguselt 11-aastane poiss.

Kaubamajas eile 15.18

Toidukaupade osakonnas jäi konservide vargusel vahele keskealine mees.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

lehekülje algusesse , esileheküljele

Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1997