Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Pimedate muuseum sai nähtavaks, Nii pimedatele kui nägijatele, Linnavalitsus ei loe kirju, Ajaloolased linnavalitsuses, Tähelepanu margiga, Turu ja Tartu koostöölepe näeb ette linnaametnike koolitamist, JUHTUS, JÕULUSÜNDMUSI, Täna, Homme

ARGO TAAL

Eile, Eesti Pimedate Liidu 75. aastapäeval avas Eesti Pimedate Muuseum Lõuna-Eesti Pimedate Ühingu majas (Era 2) oma esimese püsiekspositsiooni. Muuseum on asutatud 1983. aastal, kuid seni on üksnes kogutud esemeid ning korraldatud ajutisi näitusi.

Pimedate muuseum ei ole saanud toetust Eesti riigilt ja Tartu linnalt, küll aga mitmetelt fondidelt ning Põhjamaade pimedate organisatsioonidelt ja ka eraisikutelt. «Väljapanekut poleks saanud avada paljude sõprade abita. Ekspositsiooni avamiseks kulus pisut rohkem kui 100 000 krooni,» ütles muuseumi ja Tartu Nägemisvaegurite Arenduskeskuse juhataja Aldo Kals.

Ekspositsioon on paigutatud kahte ruumi. Vaadata saab töötuba, kus tutvustatakse pimedate kolme ajaloolist kutseala - harja-, mati- ja vitsatööd. Klassitoas näidatakse pimedate tähestikke, kirjutusvahendeid, maakaarte, raamatuid ja muusikariistu. Muuseumis võib eksponaate katsuda, et ekspositsiooniga saaksid tutvuda ka pimedad. Muuseumis kõlab Eesti pimeda helilooja Ferdinand Mühlhauseni (1846-1944) muusika.

Eksponaadid valis välja Aldo Kals, kuid väljapaneku kujundamisel oli vaja nägija abi ning selle töö tegi Tartu Linnamuuseumi ekspositsiooniosakonna juhataja Silja Paris. Parise sõnul oli töö eripärane, sest pidi lähtuma nii nägijate kui pimedate huvidest. Linnamuuseumi direktor Heivi Pullerits märkis, et kuna pimedate muuseumil on nüüd olemas püsiekspositsioon, peaks riik hakkama ettevõtmist rahaliselt toetama nagu iga teist muuseumi. «Muuseumi säilikud on unikaalsed. Siin hoitakse ka kogu eesti pimedate organisatsioonide ajalugu sisaldavaid arhiive,» ütles Pullerits.

Ekspositsiooni avamisel osalenud linnapea Tõnis Lukas märkis, et väljapanek on küll pisut vanamoodne, kuid täidab oma eesmärki, kajastades ühe inimeste rühma elu ja ajalugu. Lukas ütles, et linnavalitsus kavatseb toetada pimedate organisatsiooni, võttes linnavalitsuse ruumide koristamisel kasutusele harjad ja muud koristusvahendid, mida toodab pimedate ettevõte Epitar. «Seda ei saa teha käsu korras, kuid pimedate valmistatud toodete kasutamine võiks saada heaks tooniks,» ütles Lukas.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

«TARTU POSTIMEES»

26. novembril, kaks päeva enne volikogu istungit, kus kinnitati abilinnapeaks Kalle Jürgenson, saatsid volikogule kirja maja Jalaka tänav 56 ühistu liikmed, süüdistades RAS Elumajale kuuluvaid elamuid haldava ettevõtte AS Tremonte direktorit Kalle Jürgensoni hoolimatuses.

Pöördumine, jõudnud volikogu esimehe Väino Kulli kätte, on saadetud edasi linnapea Tõnis Lukasele signeeringuga «teadmiseks», kes on saatnud selle sama märkusega asjaosalisele Kalle Jürgensonile, viimane on ilmselt pöördumist läbi lugemata saatnud selle oma alluvale linnavarade osakonna juhatajale Ülle Laasile märkega «korraldamiseks, vastamiseks».

Pöördumises volikogu poole on kirjas, et maja Jalaka 56 hoolduskulude katteks on AS Tremonte nõudnud 1. oktoobrist 1995. aastal kuni korteriühistu moodustamiseni 1. juulil 1996. aastal 141 626 krooni. AS Tremonte raamatupidamise andmetel on nimetatud ajavahemikus kulutatud 71 597 krooni. Pöördumises on kirjas ka, et vaatamata ühistu juhatuse nõudmistele pole üle antud elamu dokumentatsiooni ega tagastatud enamtasutud raha. Alla on kirjutanud 27 ühistu liiget.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

AITA OTTAS

Tartu koolide kodanikuõpetuse õpetajad kohtusid eile linnapea Tõnis Lukase ja abilinnapea Toivo Jullineniga.

Õpetajad osalesid Jaan Tõnissoni Instituudi korraldatud seminaril «Riik ja kirik», kus ettekannetega esinesid usuteaduskonna magistrandid.

Ajalooõpetajate seltsi eestvõttel kohtuti ka uute linnajuhtide Lukase ja Jullineniga, kes on mõlemad ajaloolased. Õpetajad küsisid linna eelarve ja selles hariduse osa kohta.

Tõnis Lukas selgitas, et kõigi omavalitsuste eelarve struktuur on selline, et prioriteediks on haridus ja sotsiaalsfäär. Kui 1998. aastal hakkavad õpetajad palka saama mitte enam riigieelarvest, vaid linnalt, suureneb haridusraha osakaal kohalikus eelarves veelgi. «Meie kohus on jälgida, et raha läheks õigesse kohta ja et seda kasutataks otstarbekalt,» täpsustas Lukas linnavalitsuse rolli.

«Haridusasutused sõltumata omandivormist peaksid tunnetama, et linn hindab nende tegevust,» ütles Jullinen. Ta lisas, et linn võtab enda kanda osa eralasteaedade ja -koolide kuludest, nad hakkavad linnalt saama toetusena pool kõige odavama lasteaiakoha või õpilaskoha maksumusest.

Arutelu tekkis omal ajal tühjaks jäänud ja siis erafirmadele välja renditud lasteaiahoonete üle. Praegu on lasteaiaealisi rohkem kui viie-kuue aasta eest ning kõigile ei jätku kohti.

Normaalseks ei saa pidada ka seda, et osa algklasside õpilasi peab koolis käima õhtuses vahetuses. Kolme uue kooli asukoht on linnaplaneeringus välja valitud - Ihastes, Tähtveres, Karlovas -, aga nende ehitamiseks pole linnal raha.

Tõnis Lukas ütles, et iga kapitalimahutust tuleb linnal põhjalikult kaaluda, et mitte teha valearvestusi.

Toivo Jullinen nõustus ajalooõpetajate seltsi esinaise 3. keskkooli ajalooõpetaja Reet Kandimaa ettepanekuga, et linnavalitsusega võiksid teha koostööd aktiivsemad kooliõpilased noorte poliitikute klubina.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

«TARTU POSTIMEES»

Tartu Postkontori direktori Jaak Ojaste sõnul on selgunud, et jõulumark (2.50 krooni), millel on kujutatud päkapikk küünlaga ja ema lapsega, on liialt paksu liimikihiga ning nõuab enne ümbrikule kleepimist tugevat niisutamist. Jaak Ojaste sõnul võib mark vastasel juhul ümbrikult lahti kuivada.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

AITA OTTAS

Eile saabusid abilinnapea Toivo Jullinen, välissuhete ja ettevõtluse arengu juhataja asetäitja Toomas Tael ja haridusosakonna nõunik Eda Anton Soomest Turust, kus sõlmiti kahe linna vahel koostööprotokoll.

Tähtsamad punktid

1. Haridus ja täiendõpe

Vastav koostöölepe on sõlmitud juba käesoleva aasta 27. septembril.

2. Majandus

Soovitakse teha koostööd linnavalitsuse rahandusspetsialistide, ehituskorralduse ja linnamajanduse osakonna töötajate täienduskoolituseks. Mõlema linna ettevõtluse arengu osakonnad vahetavad informatsiooni messide kohta. Aidatakse kaasa kaubandus-tööstuskodade ja tehnoparkide otsesidemete arengule. Enam tähelepanu pööratakse turismiinfole.

3. Kultuur

Alustatakse ettevalmistusi ühiste kultuurialaste suurürituste korraldamiseks. Toetatakse kultuurikollektiivide ja näituste vahetust ning vahetatakse informatsiooni kultuurisündmuste kohta.

4. Sport ja noorsootöö

Turu tutvustab tervisespordi nõuandepäevade kogemust. Toetatakse sidemeid ja vahetatakse infot ürituste kohta. Uuritakse võimalusi noorsootöötajate koostööks.

5. Tervishoid ja sotsiaalabi

Selgitatakse koostöös ülikoolidega WHO piirkonnakeskuste loomise võimalusi, lootes Euroopa Liidu finantseerimisele.

Koostöölepingu sõlmimist kommenteerib Tartu delegatsiooni juht abilinnapea Toivo Jullinen:

Sõpruslinnu on Tartul Soomes ikka ainult üks, ja see on Tampere. Aga loomulikult peab Tartu olema võimalikult avatud linn, ja avatud ka suheteks erinevate linnadega.

Turu linnaga tekkisid Tartul lähemad suhted eelmise aasta alguses, kui siin peeti ühine seminar «Linn ja ülikool». Turu Ülikoolil on varasemad sidemed Tartu Ülikooliga ning need on nüüd laienenud linnadevahelisteks.

Turu linn on Eestist otsinud partnereid konkreetseteks ettevõtmisteks, näiteks on neil suhted ka Kuressaarega ja Haapsaluga.

Tartu vastu on neil huvi eelkõige seoses ülikooliga. Muide, Tartu Üliõpilasküla võttis eeskuju Turust.

Koostöölepingu sõlmimise eel palus Turu linnavalitsus saata meie osakondade soovid ja arvestas nendega koolituse, tutvumisreiside jms kavandamisel.

Nendepoolne peaaegu ainuke ettepanek oli, et Tartu osaleks senisest aktiivsemalt tervete linnade liikumises. Nimelt soovib Turu saada WHO, Maailma Tervishoiuorganisatsiooni piirkondlikuks keskuseks. Samuti tahavad nad Euroopa Liidus olla nn soovitajamaa meie projektide suhtes.

Ettevalmistamisel on mitmete ühiste kultuuriürituste korraldamine. Kui meie laululava saab endale kaasaegsed helivõimendusseadmed, võime Turu kaudu loota siia esinema maailmanimesid.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

Kesklinnas eile 16.50

Riia ja Pepleri tänava nurgal jalakäijate ületuskohal riivas veoauto ZIL tänavat ületanud 13-aastast tütarlast. Kiirabi lapsel vigastusi ei avastanud.

Karlovas üleeile 17.16

Purde 39 ühes korteris põles voodi ees olnud pappkast, mis kustutati enne tuletõrjujate kohalejõudmist. Vingumürgituse saanud mees viidi haiglasse.

Tammelinnas üleeile 18.05

Kaltsaka välimusega mees nõudis Kesk kaares mööduvalt naiselt raha. Naisel õnnestus põgeneda, politsei tülitajat ei tabanud.

Supilinnas üleeile 20.01

Kroonuaia ja Emajõe tänava ristmikul pidas valvekoondise mobiilrühm kinni 27- ja 37-aastase mehe, kes olid tunginud valvatavale objektile.

Tartu vallas eile 23.00

Erala külas on varastatud valge Volkswagen Jetta 191 TBS.

Karlovas eile 23.20

Õnne ja Võru tänava ristmikul sõitis Opel peateele ette PAZ-bussile. 20-aastasel sõiduautojuhil murdus kaks roiet.

Annelinnas eile 3.15

Anne tänava ühes korteris löödi 57-aastasele mehele peo käigus noaga rindkeresse. Vigastatu viidi haiglasse, 40-aastane veretöös kahtlustatav arestimajja.

Ülenurme vallas eile 10.47

Võru maantee esimesel kilomeetril enne Liivat kaotas Ford Sierra juhitavuse ja paiskus üle katuse. Kiirabi viis ühe mehe haiglasse.

Karlovas eile 14.38

Lille ja Tähe tänava nurgal rebiti 55-aastasel naisel õlalt käekott. Ohver riisujat ei näinud. Politsei leidis koti hiljem Lille mäe haldushoone ehituse keldrist.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

kell 11-14 igal täistunnil loeng jõulukommetest ja toitudest (eelregistreerimisega); jõulukrooni, jõulupärja ja krässi valmistamine (eelregistreerimisega) ERMi näitusemajas,

kell 15 ülelinnaline viktoriin «Tunne jõuluvanade maad» Tartu Laste ja Noorte Majas.

kell 15-16 uute käsitöötoodete demonstratsioon Liivimaa Käsitöö kaupluses Salong,

kell 16 esinevad Tähtvere lasteaia lapsed Tartu Näituste Messikeskuses,

kell 17-18 töötab päkapikkude jõuluraudtee Tartu Mänguasjamuuseumis,

kell 19 maailmadzhäss Tartus - Niels-Henning Örsted Pedersen Tartu Ülikooli aulas.

kell 12-17 saab lugeda päkapikule luuletusi, joonistada ja maalida ning päkapikk aitab jõuluvanale kirja kirjutada Tartu Laste ja Noorte Majas,

kell 16 vaibanäituse avamine ERMi näitusemajas,

kell 16 esineb võistlusklubi Alo Tartu Näituste Messikeskuses,

kell 17 esineb C.C. tantsutrupp Tartu Näituste Messikeskuses.

Artikli algusesse

lehekülje algusesse , esileheküljele

Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1996

Tagasi üles
Back