Tähetorn lõhnab värvist

Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi direktor Reet Mägi seisab ruumis, mis veel pool aastat tagasi oli kahekordne ja kus pärast vaheseinte ja kinnimüüritud seinte lammutamist tulid läänesaali seinas päevavalgele originaalaknad. Foto: Sille Annuk

Friedrich G. W. Struve kirjutas 1824. aastal ülikooli rektorile palvekirja, milles seisis: see ei ole tavaline hoone, vaid tõeline meistriteos, mistõttu ei tohiks hoonet uuendada vähempakkumise korras. Rektor andis loa.

Nimelt saabus 1824. aasta sügisel Tartusse tollane maailma parim teleskoop, mis aga ei mahtunud endisesse tähetorni. Seepärast kirjutaski Struve ülikooli rektorile eelmainitud palvekirja tähetorni kupli ümberehitamiseks pöördtorniks.

Aasta hiljem olid Struve ja füüsikaprofessor Georg Fried-rich Parrot kulutanud ära 17 504 rubla ja 32,5 kopikat, mis oli üle kuue tuhande rubla enam, kui esialgu kavandatud oli. Tähetornist oma juurdeehitistega oli aga saanud tõepoolest meistriteos.

Niisuguse konstruktsiooniga torni polnud maailmas veel kuskil nähtud. Selle töötasid Struve ja Parrot välja kohapeal ning katse-eksituse meetodil. Poolesaja aasta jooksul kerkisid samasugused tähetornid ka Helsingisse ning Pulkovosse, kus asus Venemaa peaobservatoorium, ja veel mitmetesse täheuurimiskeskustesse.

Üllatavad originaalaknad

Praegu pole olukord kuigi palju erinev – ajaloolise torni restaureerimiseks kulub üksjagu miljoneid. Õigupoolest on tähetorni remondiga jõutud nii kaugele, et on käes juba aruandmise aeg.

Keerulise konstruktsiooniga pöördtorn on saanud peale  helkivad vaskplekist plaadid ning on kujult õige pea üsna samasugune, nagu see valmis Struve ja Parroti juhtimisel.

Algses osas, idasaalis hõljub veel värvilõhna ja ehitustolmu. Läänesaal ses osas palju ei erine, kuid põnevat on seal palju. Nimelt tulid läänesaali otsaseinast välja vanad originaalaknad, mis okupatsiooniajal olid lihtsalt kinni müüritud. Aknad on säilinud sedavõrd hästi, et pärast värskenduskuuri jäävadki läänesaali majasilmadeks.

Ida- ja läänesaali vahele jääb tilluke ruum – kellatuba, kus vanasti mõõdeti aega. Siin asus Eesti Vabariigi õige aja teenistus aastatel 1921–40.

Remondi lõppedes näeb siin vanu kelli ja muud ajamõõtmisega seotut.

Korrus kõrgemal satub külastaja koonusekujulisse ruumi. Tähetorni projektijuht Viljar Valder selgitas, et kuna tornis olev teleskoop on väga raske, on sel vaja korralikku alust, millele toetuda. Nii ongi tähetorni silindrikujulises tornis omakorda koonusekujuline ruum, mis toetab teleskoopi.

Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi direktor Reet Mägi lisas, et pärast remonti saab koonus-ruumist planetaarium ehk pime ruum, kus on võimalik vaadata taevalaotust.

Valmib aasta pärast

TÜ ajaloo muuseumil on plaanis Toomele tuua taas elu ja teadus ning näidata tähetornis astronoomiat käegakatsutavalt. Praegu aga on raha vaid tähetorni, mitte kõrval seisvate astronoomi elamu, tõllakuuri ja abihoonete remondiks.

Reet Mägi vihjas, et parasjagu kirjutatakse rahataotlust ka põneva ajalooga tõllakuuri restaureerimiseks.

Tähetorni restaureerimine jõuab lõpule 2010. aasta 22. detsembriks, kui hoone tähistab 200 aasta möödumist ajast, kui ehitaja andis valmis tähetorni tellijale üle. Tähetorni juubelit tähistatakse pidulikult täheteaduse muuseumi avamisega 2011. aasta aprillis.

Tartu tähetorn
• Ehitatud aastal 1811.
• Viimati remonditi hoonet 1940. aastate lõpul.
• Kokku läheb torni remondiks praegu 24,7 miljonit krooni, millest 21 mln kr tuleb Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest ja ligi 4 mln kr Tartu Ülikooli eelarvest.