Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Pimedate ühing rajab õppekeskust, Andekad Tartu lapsed said oma fondi, Esindamata rahvad Tartus, 24 TUNDI TARTU POLITSEIS

ARGO TAAL

Eile, ülemaailmsel pimedate päeval avati Lõuna-Eesti Pimedate Ühingu majas (Era 2) pidulikult Tartu Nägemisvaegurite Arenduskeskus. Keskuse juhataja Aldo Kals ütles, et esialgu on tegu veel peamiselt ideetasandil eksisteeriva asutusega, kuid tulevikus peaks keskusest kujunema koht, kus pimedad ja vaegnägijad saavad koolitust ning juhatust eluga toimetulekuks.

Arenduskeskuse juhataja Aldo Kalsi sõnul tegutses pimedate kool Era 2 hoones aastatel 1922-1964 ning nüüd tahavad pimedate organisatsioonid õppekeskuse taastada. Praegu ei saa pimedate ühing rahapuudusel võtta oma palgale vaegnägijatega tegelevaid instruktoreid, kuid Aldo Kalsi sõnul on esitatud rahataotlus Riigikogu hasartmängude komisjonile, et saada toetust hasartmängumaksust.

«Esialgu oleme saanud teha oma majas pisut remonti, milleks raha on tulnud Tartu Kultuurkapitalilt ja Eesti Rahvuskultuuri Fondilt,» ütles Kals. Ta märkis, et rahvuskultuuri fond toetab ka samas majas detsembris avatava Eesti Pimedate Muuseumi rajamist. Aldo Kals ütles, et arenduskeskusel saab lisaks õppeotstarbele olema kultuurikeskuse funktsioon, sest paljudel pimedatel ja vaegnägijatel puudub praegu võimalus kultuurielust osasaamiseks.

Nägemisvaegurite keskuse avamisel andsid AS Regio ja Tartu Kuku raadio pimedate ühingule üle mitukümmend helilinti firma ja raadio koostöös salvestatud juttudega peamiselt Vanemuise näitlejate esituses.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

TIIT TUUMALU

Vanemuise Selts ja Saku õlletehas avasid eile Tartu Kultuurkapitali juurde loodud laste ande arengufondi, kust hakatakse toetama kuni 18aastaseid andekaid Tartu lapsi.

Raekojas korraldatud pidulikul üritusel kirjutasid lepingule alla Vanemuise Seltsi esimees Evald Kampus, Saku Õlletehase peadirektor Cardo Remmel ja Tartu Kultuurkapitali nõukogu esimees Jaak Viller.

100 000 krooni suuruse põhikapitaliga fond on mõeldud kuni 18-aastastele noortele tartlastele, kes on andekad kaunites kunstides, humanitaar- ja reaalteadustes, spordis või mõnel muul alal. Vanuselist alampiiri pole kehtestatud.

Fondi põhikapitali panevad kokku Vanemuise Selts, kellelt pärineb ka fondi idee, ja Saku õlletehas.

Vanemuise Seltsi sissemakse suurus on 75 000 krooni, millest 25 000 on ette nähtud väljamakseteks fondi esimesel majandusaastal. Saku õlletehase esialgne panus on 50 000 krooni.

Lepingu järgi lisab Saku õlletehas fondi põhikapitalile järgneva nelja aasta jooksul igal aastal 50 000 krooni. Seega peaks fondi põhikapital viie aasta pärast ulatuma 300 000 kroonini. Fondi võivad raha annetada ka kõik linnakodanikud ja firmad.

Tartu Kultuurkapitali nõukogu esimehe Jaak Villeri sõnul olid fondi loomise põhjused pragmaatilist laadi. «Me oleme olnud tunnistajad, et Tartus võrsunud noor inimene on siit ära läinud. Järelikult pole me tema annet väärtustanud ja püüdnud teha nii, et ta tunnetaks oma sidet kodukohaga,» väitis Viller.

Teise põhjusena nimetas Viller seda, et paljud lapsed on andekad mitmel alal ja valivad hiljem eriala, mis pole kaunite kunstidega seotud.

«Me ei saa loobuda ühestki andekast lapsest, kellest võiks tulevikus saada suur kunstnik, aga kes läheb olude sunnil hoopis programmeerijaks või hakkab tegelema äriga,» kinnitas Viller.

Kultuurkapitali nõukogu hakkab andekatele lastele toetusi jagama neli korda aastas. Algust tehakse järgmisel aastal. Esialgsete arvestuste järgi kujuneb väljamakstavate toetuste suuruseks kvartaalselt umbes 12 500 krooni.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

ARGO TAAL

Eile Pühajärvel lõppenud Esindamata Rahvaste Organisatsiooni (ERO) konverentsil osalejad olid eile raekojas linnavolikogu esimehe Ants Veetõusme vastuvõtul. Konverentsile saabusid enam kui kümne endise Nõukogude Liidu aladel elava väikerahva esindajad.

Viis aastat tagasi loodud ERO asepresident, orientalist Linnart Mäll ütles, et esindatud olid abhaasid, tshetsheenid, tshuvashid, bashkiirid, komid, burjaadid, tsherkessid, marid, Krimmi tatarlased, ingerlased, russiinid, uiguurid ja mitmed teised Nõukogude Liidus elanud rahvad. Külalisi oli konverentsil ka Lääne-Euroopast.

«Eesti valitsus toetab meid, vahel ka materiaalselt, ning vahel me anname valitsusele meie liikmesrahvaste küsimuses nõu,» märkis Mäll.

Abhaaside maailmakongressi esimees Tarass Shamba ütles, et ERO kaudu saab rahvusvaheliste organisatsioonide ja riikide valitsuste poolt tunnustamata Abhaasia teadvustada oma probleeme laiemale üldsusele.

Tshuvashi rahvuskongressi president Atner Huzangai nentis, et teiste rahvaste solidaarsus aitab väikerahvastel viia ellu oma kultuurilisi, majanduslikke ja poliitilisi eesmärke. «Tshuvashid on Vene Föderatsioonis arvukuselt neljas rahvas venelaste, ukrainlaste ja tatarlaste järel. Meid on kaks miljonit, kuid Eesti on meile nagu teistelegi Ida-Euroopa esindamata rahvastele aknaks Euroopasse.»

Tshetsheenia presidendi esindaja Imran Ahhajev ütles, et tshetsheeni rahvas loodab väga ühiskondlikele organisatsioonidele, sest ametlikud struktuurid ei suuda tema sõnul konflikte lahendada. «ERO kohalolek on Tshetsheenias tuntav. Näiteks teab rahvas ERO läinudaastast resolutsiooni, mis mõistis hukka Venemaa sõjategevuse Tshetsheenias,» rääkis Ahhajev.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

Ülejõe üleeile 16.19

Purjus jalakäija astus Pärna ja Pika tänava nurgal auto ette. Pärast esmaabi andmist lubasid arstid jalakäija koju.

Veeriku üleeile 16.35

Veeriku kaupluse juures põrkasid kokku kaks autot. Asi lahendatakse kindlustuses.

Kesklinn üleeile 17.24

Turu tänavast toimetas politsei joodikud kainestusmajja.

Ülejõe üleeile 19.40

Joodik Jaama tänavas.

Ropka üleeile 19.46

Joodik Favora tankla juures.

Tähtvere üleeile 20.35

Hiie tänavas asuvasse majja arvati sisenevat võõraid. Politsei selgitas välja, et sisenejad olid siiski omad.

Ülejõe üleeile 21.00

Uus 61 maja juures põles prügikast.

Kesklinn üleeile 21.06

Sama Vanemuise 46 juures.

Karlova üleeile 21.47

Tähe 106 juures põles putka, millest kiirabi toimetas haiglasse kaks kannatanut.

Jaamamõisa eile 0.18

Helistaja teatel lükkasid noorukid Põhja puiestee 2 maja taga autot. Politsei ei näinud kedagi. Auto seisis paigal.

Annelinn eile 8.05

Kalda teel Ihaste teeotsa juures tagurdas Ford Scorpio külge Opel Kadetile ja põgenes. Päeva peale leidis politsei Fordi üles. Omanikku, Tarmo Preimanni, aga mitte.

Annelinn eile 9.45

Perekonnatüli Anne tänavas. Mees jõudis lahkuda enne politsei kohalejõudmist.

Ülejõe eile 11.15

Toyota Hiace sõitis tagant otsa Audi 100le, mis rammis omakorda tagant Ford Sierrat.

Karlova eile 11.50

Auto omanik avastas, et Õnne tänaval seisnud autost on öö jooksul varastatud makk-raadio ja kassetid.

Kaubamaja eile 12.15

17-aastane tütarlaps varastas kaubamaja toiduainete osakonnast paki küpsiseid.

Kesklinn eile 15.10

Turu 27 maja ees magas joodik.

Ropka eile 15.15

Aardla tänava majas peksis mees naist.

Artikli algusesse

lehekülje algusesse , esileheküljele

Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1996

Tagasi üles
Back