Veel kuus sentimeetrit lisaks, pidi hüdroloog Ene Randpuu eile hommikul ametnikele teatama. See tähendab, et suurvesi ohustab üha uusi alasid ja sunnib päästetöödele.
Emajõe tõus üllatas
12. aprill 2010, 10:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reedene ennustus ütles, et pühapäevaks tõuseb jõgi veel kümme sentimeetrit ja siis tõus peatub. Laupäevane mõõtmistulemus – pluss neli sentimeetrit – näis seda kinnitavat, kuid eile tuli üllatus – veel kuus sentimeetrit. Nii oli vesi Tartu mõõdulati nullist juba 323 sentimeetrit kõrgemal.
Randpuu sõnul on vähetõenäoline, et kuuesentimeetrine ööpäevane tõus järsult nulliks muutuks, seega jõgi muudkui kerkib.
Ta rääkis, et kuigi lõunapoolsed jõed on langemas, on Emajõe luhad Võrtsjärve pool veel vett täis ja see vesi peab kõik läbi linna voolama. Samal ajal põhjapoolsed Emajõge toitvad jõed ei ole alanenud.
Võrdluseks: 1956. aastal jõudis vesi 345 sentimeetrini.
Vesi aias ja tänaval
Halb uudis on veetõus näiteks Liiva tänava otsa majadele, nende aedadesse hakkas reede hommikul allikateks muutunud kanalisatsioonikaevudest vesi voolama ja allikana immitses vett mujaltki. Põhjus selles, et jõe pind teispool kaldatammi on ammu kõrgemal kui tänav ja toapõrandad.
Liiva 16 elanik Anneli Leppik muretses, et naabritädi enam kummikuteta toast välja ei saa, sest ukse ees lainetab. Kui vesi veel kerkiks, loksus laine juba toapõrandal. Sinnani oli maad veel kümmekond sentimeetrit.
Hoolimata reedel «allikatele» laotud liivakottidest tuli vett juurde ja nii pidid pumbad seda ära lööma eilegi.
Samuti võeti pumbad appi teisel pool jõge Supilinnas, kus vesi hakkas uputama Oa tänavat, nii et eilseks tuli päevakorrale selle liikluseks sulgemine.
Laupäeval panid päästjad seal üles Elvast toodud võimsa pumba, mis suudab lüüa 150 liitrit sekundis, ja pumpasid umbes 3800 kuupmeetrit vett Emajõkke tagasi. Eile hommikul selgus, et vesi pressib sinna edasi ja pumpamine jätkus, rääkis Lõuna-Eesti päästekeskuse kriisireguleerimisbüroo juhataja Arvi Uustalu.
Tartu linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak märkis, et ühelt poolt pressib Supilinna suunas jõevesi, aga teisalt valgub sinna ka kõrgemalt poolt sademevesi. Praegu on vett saadetud Supilinnast minema ka kanalisatsiooni tunnelkollektori kaudu, kuid seda ei saa lõputult teha, sest veevärgil ei ole seda lõpuks kuhugi panna.
Kriitiline piir läheneb
Hädas on jätkuvalt Vana-Ihaste madalamate kohtade elanikud, sest vesi on tuppa jõudmas. Linnavalitsus on valmis vaadanud ka ajutisi elamispindu juhuks, kui inimeste kodud vette jäävad.
Eile oli paiguti telgjooneni üle ujutatud ka Ihaste tee.
Rein Haak ütles, et mitmel pool peaksid kaldakindlustused kõrguse poolest välja kannatama veel umbes 30-sentimeetrise veetõusu. Küsimus on aga selles, et pikk ligunemine võib tammid pehmeks muuta ja nende vastupanu vee survele võib langeda.
Kaldatammide kaitseks kaalub linn taotleda maavanemalt linnas mootorpaatide liiklemise ajutist keelamist.
Tartu Veevärgi juht Toomas Kapp ütles, et ettevõte hoiab silma peal mitmel kriitilisel kohal ja on käinud nõustamas teiste hulgas Tartu vanglat, kus vesi on üsna lähedal õue tasapinnani tõusmisele.
Palju pahandust on suurvee ajal tekitanud isetegevuslikud sademeveekaevud, mille kaudu mõnel pool suunatakse sademeveed otse kanalisatsioonitorustikku. See võib tekitada olukorra, kus reovesi hakkab majapidamisi uputama.
Kriitiliseks võib praeguses seisus Kapi sõnul muutuda pikem elektrikatkestus, kui see jätaks kanalisatsioonipumbad seisma.
Kapp ütles veel, et veemõõduandmeid analüüsides tuleks silmas pidada, et Kroonuaia sild on osutunud oluliseks voolutakistuseks: üleval pool silda on veetase 8 sentimeetrit kõrgem kui sillast allavoolu. Tartu veemõõdupunkt on Atlantise vastas Kaarsilla lähistel.