Emajõgi hakkas hoopis kiiremini tõusma

Talvel ei hooldata, kevadel saab ujuda. Emajõeäärne kõnnitee Atlantise juures. Foto: Kristi Sulp

Kui ööl vastu eilset lisandus Emajõe veetasemele vaid neli sentimeetrit ning näis, et tõusuhoog on raugemas, siis ööl vastu tänast veehulk hoopis suurenes. Olukord Tartus muutub üha tõsisemaks.

Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi hüdrolog Ene Randpuu rääkis Tartu Postimehele, et jõgi tõusis ööga kuus sentimeetrit ning mõõdulati kokkuleppelise nullpunktiga võrreldes asub vesi nüüd 323 sentimeetrit kõrgemal.

«Vesi on tõusnud ja tõuseb veel. Kui palju veel, on raske öelda,» rääkis Randpuu. Tõusu põhjusena tõi ta välja asjaolu, et Emajõge toitvad põhjapoolsed jõed pole veel alanenud. Alam-Pedja suurtel luhtadel on veeseis kõrge ning Peipsi järv ei võta vett enam nii hästi vastu.

Tartu linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak kinnitas, et eile päeval vähendas päästjate võimas pump Supilinnas veetaset märgatavalt. Ööseks pandi pump seisma. Hommikul Supilinnas käies tundus aga, nagu poleks pump eile töös olnudki.

Lõuna-Eesti päästekeskuse kriisireguleerimisbüroo juhataja Arvi Uustalu märkis, et kui alguses otsustati päeval pumpa tööle mitte panna ja teha seda alles õhtul, siis lõuna paiku hinnati olukord ümber ja praegu surub pump kraavitruubi ette asetatud liivakottidest läbi pressivat vett jõkke tagasi.

Juba on linn otsustanud sulgeda Oa tänava tagumise otsa, kuna üleujutatud kruusatee ei pea autoliiklusele vastu. Homme tuuakse tänava täitmiseks killustikku.

Kaalumisel on ka Ihaste tee sulgemine homsest. Ihaste tee üks sõidusuund on juba pikalt vee all ning kui vesi veel kerkib, voolab jõgi juba üle tänava.

Praegu töötavad linna esindajad Liiva 16 krundil. Krundilt vett tõrjuma palgati firma. Teisiti ei saa, sest inimestele on vesi juba kodu põrandale tungimas, selgitas Haak. Uustalu lisas, et veel täna on kavas sulgeda üks sadeveekollektor ning päästeameti sukeldujad lähevad sinnagi appi.

Erakordselt kõrge veeseis võib läbi pesta ka Supilinna ja Ülejõe linnaosa muldkaldad. Kui see juhtub, satub osa tänavaid ja hooneid juba tõsisesse ohtu.

«Olukord on murettekitav,» tõdes Haak.

Linnavalitsus palub olukorda mõistvalt suhtuda ka mootoriga veesõidukite omanikel, kellel palutakse linnast läbi sõita aeglasel käigul. Laineid tekitades põhjustatakse lisaprobleeme jõeäärsetele elanikele ja kahjustatakse kaldaid.