Mis võiks ühendada andmeid ülekaaluliste laste, haljasalade, alkoholi müüvate kaupluste ja koerte varjupaiga kohta? Vastus on: Tartu linna terviseprofiil.
Eluoluandmed reastusid uude dokumenti
Need, üsna juhuslikult siia loetelusse valitud teemad on kõik esindatud 90-leheküljelises kogumikus, mis kannab pealkirja «Tartu terviseprofiil 2000–2008». Huvilistele on dokument kättesaadav Tartu koduleheküljelt.
Pärast süvenemist tuleb nõus olla: kõik need teemad puudutavad tõepoolest inimese tervist.
Inimene valib elustiili
Tartu tervishoiuosakonna juhataja Sirje Kree selgitab, et neid asjaolusid, mida me oma tervise puhul muuta ei saa, on tegelikult üsna vähe. Muuta ei saa seda, millal inimene on sündinud, kas ta on sündinud mehe või naisena ning milline on vanematelt kaasa saadud geneetiline pagas.
«Aga on veel hulk tegureid, mis tervist puudutavad, ja neil puhkudel sõltub palju juba inimesest endast või kohast, kus ta elab ja töötab,» selgitas Kree.
Näiteks tähendab demograafiline tööturusurveindeks tööturule sisenevate noorte ja sealt vanuse tõttu lahkuvate inimeste suhet. Kui see indeks on ühest suurem, siseneb tööturule rohkem inimesi, kui vanuse tõttu välja langeb.
Kui nüüd terviseprofiilist Tartu olukorda silmitseda, siis selgub, et tööturult langeb välja aina rohkem inimesi. Praegu on see indeks 1,1. Niisiis sipleb ka Tartus osa inimesi tööpuuduses nagu kogu Eestis. Ja loomulikult ei ole see hea eeldus pakatavale tervisele.
Või kui mõelda linna heakorrale, siis leiab terviseprofiilist tabeli, mille järgi elab avalike haljasalade vahetus läheduses praegu 88 protsenti tartlastest. See on 9 protsenti rohkem kui viis aastat tagasi.
«Kõik mõjutab tervist,» kordab Sirje Kree. «Ka see, kui palju on meil parke ja kõnniteesid ning milline on heakord.»
Tartu linna terviseprofiil on mõeldud tervisest huvituvaile linnakodanikele, spetsialistidele, kes saavad kasutada selle andmestikku oma tegevuse planeerimiseks, ning abiks tudengeile teadustöö tegemisel.
Terviseprofiili eesmärk on anda ülevaade tartlaste tervisest ja tervist mõjutavatest teguritest, et vajaduse korral kavandada sekkumist.
Terviseprofiili koostamise ettepaneku kõikidele maakondadele ja omavalitsustele tegi eelmisel sügisel Tervise Arengu Instituut (TAI).
TAI koostas juhendid ja jagas soovitusi ning korraldas koolituse. Eesmärk oli kirjeldada kõikjal Eestis ühel ja samal ajavahemikul samu mõjureid tuhande elaniku kohta, sest ainult sel viisil on hiljem võimalik võrrelda näiteks Tartut Tapa või Kärdlaga.
Sirje Kree märkis lõpuks, et terviseprofiili koostamise taga oli suur meeskond, kellega on valdkonniti kõik teemad läbi arutatud. Statistikatabelite ja diagrammide vahel olevad kommentaarid ja kirjeldused aitas kokku panna Tartu linnaarengu peaspetsialist Imbi Lang. Tartu linna terviseprofiili täiendatakse edaspidi igal aastal.
Niisugune ülevaate koostamine Eestis on esmakordne, kuid mitte eestlased ise ei ole seda välja mõelnud.
«Ma olen tuttav Inglismaa terviseprofiiliga, mis on eriti nauditav oma võrdlusvõimaluste pärast,» märkis Sirje Kree. «Ükskõik millise maakonna millist tervisenäitajat ja mõjurit on seal võimalik väga lihtsalt võrrelda teise maakonna sama näitajaga.»