Kolmapäeval pidas kaitsepolitsei kinni haridus- ja teadusministeeriumi ametniku, kahtlustades teda pistise võtmises.
Kapo pidas kinni pistisekahtlusega haridus- ja teadusministeeriumi ametniku
Lõuna ringkonnaprokuratuuri pressinõunik Marko Uibu kinnitas, et kaitsepolitsei ja Lõuna ringkonnaprokuratuuri menetletavas kriminaalasjas on haridus- ja teadusministeeriumi ametnik tõepoolest kinni peetud. Teda kahtlustakse pistise võtmises.
Mees peeti kinni kolmapäeva õhtul teel töölt koju. Vahi alla mehe võtmist aga ei taotletud ning ametnik pääses pärast 48 tunni veetmist eeluurimisvanglas koju.
«Kuna menetlustoimingud hetkel käivad, ei saa kahtlustuse sisu täpsemalt avaldada,» lisas Uibu.
Kaitsepolitseiameti komissar Andres Kahar lisas samuti, et menetluse sisu ei saa praegu avaldada. Küll lisas ta, et ametnikule on esitatud kahtlustus korduvas pistisevõtmises. Kriminaalmenetlust on alustatud karistusseadustiku paragrahvi 293 lg 2 pn 3 järgi, mis käsitleb pistisevõtmist rohkem kui ühel korral.
Hommikul viibisid Tartus haridus- ja teadusministeeriumi majas kaitsepolitseiameti ametnikud, et koguda uurimiseks lisainfot.
Haridus- ja teadusministeeriumi pressiesindaja Asso Ladva märkis, et kahtluse all on infosüsteemide talituse juhataja Jaanus Christoffel. «Ta olla meelehead võtnud,» kinnitas Ladva Postimehele. Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukasele tuli ametniku kahtluse alla sattumine üllatusena.
Christoffeli ülesandeks on hallata infotehnoloogia seadmeid ja korraldada nende hankeid. Tema tööülesandeid täidab praegu ministeeriumi haldustalituse juhataja Raivo Trummal.
Endise kolleegi kommentaar: Christoffeli riigihange võis eelistada kindlat arvutimudelit
Neli aastat tagasi vallandas haridus- ja teadusministeeriumi IT-juht Jaanus Christoffel oma otseses alluvuses IT-spetsialistina töötanud Andres Mikešini. Postimehega kõneldes tunnistas Mikešin, et vähemalt korra on ta näinud Christoffeli korraldatud riigihanke pakkumiskutset, milles eelistati väga kindlate parameetritega arvutimudelit.
Nimelt oli pakkumiskutses detailselt kirjeldatud arvuti, mida Christoffel pidas ministeeriumiametnikele tööks vältimatult vajalikuks. «Seal oli nõutud, et neli USB-pistikut asuksid korpuse esiosas ning kaks tagaosas. Lisaks oli täpselt paigas ka muu seadistus,» kirjeldas Mikešin.
Sellistele tingimustele vastas toona vaid üks Eesti turul olnud Delli arvutimudel. «Aga see on minu subjektiivne hinnang. Äkki on kellelgi võimalik tagantjärele tõestada, et kusagil müüdi ka teist täpselt samasugust mudelit.»
Mikešini sõnul ostis ministeerium selle hankega umbes 25-30 Dell arvutit.
«Ma tegelesin ministeeriumis tööga, mitte Christoffeli järel nuhkimisega,» rõhutas Mikešin lõpetuseks. Enda sõnul juhtis ta siiski toonase juhtkonna tähelepanu ka teistele IT-süsteemide talituse juhiga seotud probleemidele, millele aga ei reageeritud.
Vallandamise põhjus polnud Mikešini kinnitusel tööalane, vaid sügav isiksuste vaheline konflikt otsese ülemusega. Lahkumine ei vormistatud mitte vallandamisena, vaid poolte kokkuleppel.