Lumesulavesi lõhkus Haaslava vallas Roiul alles mullu valminud kergliiklusteed kümnete tuhandete kroonide eest, maanteeamet ei söanda süüdistada praagis ei projekteerijat ega ehitajat.
Sulavesi näitas Roiu kergliiklustee nõrkust
8. aprill 2010, 17:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ehkki Roiu kergtee on tänagi tarvitatav, uuristas piki asfaltkatet tulvanud vesi selle kruusalust sedavõrd, et kõvakate kahes kohas osaliselt sisse vajus ning tee kitsamaks muutis. Rikutud on mõniteist meetrit kergliiklusteest.
Ettenägematu tulv
Lõuna regionaalse maanteeameti direktori Kuno Männiku sõnul on alles selgitamisel, kas amet kannab remondikulu ise või nõuab garantiikorras taastamist tee ehitajalt, osaühingult Maveter.
«Kindlasti pole tee lagunemise põhjus ehitusveas, ehitatud on täpselt projekti järgi,» väitis aga eile Maveteri juhataja Olev Ploompuu.
Männiku kinnitusel püüab maanteeamet samas selgeks saada, kas sulavee äravoolu võis takistada ja sellega erosiooni hõlbustada maanteelt kergliiklustee truubi ette lükatud lumi. Sel juhul oleks vähemalt osaliselt vastutav maanteed hooldav AS Tartumaa Teed.
Arvo Musta arvates pidanuks kergliiklustee serva põllu veerele kaevama kraavi.
Tartumaa Teede teemeister Arvo Must leidis, et kui peale ilmataadi üldse kellelegi näpuga näidata, siis projekteerijale või projekti tellinud maanteeametile endale.
Musta arvates pidanuks kergliiklustee serva, kust algab mäkke tõusev põld, kaevama kraavi. Et seda ei tehtud, polnud põllult valguval sulaveel teist teed kui voolata piki lumevallidest palistatud kergteed allamäge, lohukohtades tee muldkeha kaasa haarates, selgitas Must.
Lõuna regionaalse maanteeameti teehoiuosakonna insener Esta Tobreluts rõhutas, et projekteerimisvea või puudulike projekteerimistingimuste kehtestamise jälgi on kohatu otsida olukorrast, kus tõsist talve polnud Eestile laskunud juba aastakümneid.
«See talv on lõhkunud teid paljudes kohtades, kus varasemail aastail pole probleeme olnud,» märkis Tobreluts.
Roiu kergtee projekteerinud osaühingu Reaalprojekt juhataja Mikk Reier nentis, et ei saa projekteerimisviga välistada.
«Aga ma ei saa seda ka tunnistada enne, kui olen oma silmaga näinud, mis seal on juhtunud,» märkis Reier.
Viljandi tee lõhenes
Tähelepanelikud liikleja on märganud, et alles eelmisel aastal taastusremondist tulnud Viljandi maantee keskel jooksevad pikipraod. Sadade meetrite ulatuses on tee lõhenenud Puhja alevikus, enam kui kilomeetri ulatuses Kaimi ja Väike-Ulila vahel ning pragusid on mujalgi.
Regionaalse maanteeameti direktor Kuno Männik ütles, et ilmselt ei näita praod ehituspraaki ning need vajuvad nähtamatuks, kui kelts on sulanud ja külmakerked taandunud. «Esialgu ei saa aga ka välistada, et asfaldipaanide panekul on vigu tehtud,» tõdes ta.