Kerkiv elektri hind kustutab tänavavalgustust

Turusilla lambid süttisid esmaspäeva õhtul kella poole üheksa paiku. Foto on tehtud veerand tunni jagu varem, kui väljas oli juba üsna hämar. Foto: Risto Mets

Elektrienergia tõusev hind sunnib Tartu linnavalitsust tänavavalgustuse pealt kokku hoidma. Kaalumisel on ka võimalus südasuvistel valgetel öödel tänavavalgustusest hoopis loobuda.

Pole saladus, et rahaga on kitsas käes, tunnistas Tartus tänavavalgustuse eest vastutav teedeteenistuse peaspetsialist Sven Ilves. Ehkki tänavavalgustuse tööshoidmiseks ette nähtud summa on sama suur kui mullu – 7,4 miljonit krooni –, ei jätku sellest samaväärseks tuledesäraks.

Pingeliseks muudab olukorra elektri hind, mis tõusis viimati märtsi alguses. Juba on aga teada, et juunikuu toob uue 7–8-protsendilise hinnalisa.

Sääst sügiseks

Sven Ilves märkis, et ta on viimastel kuudel jälginud lausa minuti pealt, millal läheb õhtul päris pimedaks ning hommikul valgeks. Täpsema lülitamisega on linnal õnnestunud jaanuaris ning veebruaris kokku hoida 300 000 krooni.

Suvisel ajal jätkub sellest rahast tänavate valgustamiseks terveks kuuks.

Sügisel, kui lapsed kooli lähevad, peab linn olema taas valge. Kui kõik lambid korraga põlevad, kulub selleks umbes 2000 krooni tunnis.

Linnaservades, näiteks Narva ja Räpina maanteel, ei lülitata enam tänavavalgustust sisse mõlemal pool, vaid ainult ühel tänavaserval.

Tööstusrajoonides, kus inimesi õhtuti ei liigu, põleb samuti vähem lampe.

«Päris pimedaks me linna teha ei saa, kuna seda võivad hakata ära kasutama kurikaelad,» viitas Ilves pimendamisega kaasneda võivale turvalisuse kahanemisele. Ka ülekäiguradadel võivad inimesed auto alla jääda.

Kokkuhoiu võimalusi ei saa Ilvese hinnangul otsida elurajoonidest, kuid mõnel laiemal tänaval võib põlevate lampide arvu vähendada. Kaalumisel on ka variant loobuda valgetel öödel jaanipäeva paiku tänavavalgustusest sootuks.

«Kõiki variante tuleb kaaluda, kuid kokku hoides ei saa mööda vaadata turvalisusest,» tõdes abilinnapea Margus Hanson.

Tema sõnul on juba praegu üsna selge, et linn vajab valgustuseks lisaraha. «Valgustada tuleb, sellest ei pääse. Tõenäoliselt tuleb see küsimus lahendada sügisese teise lisaeelarvega,» sõnas Hanson.

Abilinnapea lisas, et linn on valgustuse säästlikumaks muutmisse rohkelt investeerinud. Kümne aastaga on lampide hulk kasvanud kolmandiku võrra, raha kulub valgustuse peale aga umbes sama palju, tõi Hanson näite.

Politsei saab hakkama

Mida rohkem valgustust, seda vähem on võimalusi panna toime valgustkartvaid tegusid, tõdes Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo juht Indrek Koemets.

Linnavalgustuse vähenemine ei tähenda aga tingimata turvalisuse ega politsei töövõime vähenemist. «Elekter võib ka lihtsalt ära minna, sellekski tuleb valmis olla,» ütles Koemets.

Büroojuhi sõnul paranes tänavate valgustatus majanduslikult headel aastatel märgatavalt. Kui mõnel valgel suveööl ajutiselt lampidest loobuda, ei kaasne sellega tema hinnangul märkimisväärset ohtu.

Koemets leidis, et raske aeg sunnib nii üksikisikut kui ka linnavalitsust tegema valikuid. «Kui panna kaalukausile ohtlik tänavaauk või valgustus selle kohal, on auk kindlasti ohtlikum,» sõnas Koemets.

Ainsana võib valguse vähesus halvendada kesklinna valvekaamerate tööd, lisas ta.

Tänavavalgustid
• Tartus on umbes 11 000 väiksemat ja suuremat tänavavalgustit.
• Valgustusele on linnaeelarves tänavu 7,4 miljonit krooni.
• Jaanuaris ja veebruaris kulutas linn valgustusele 1,8 miljonit krooni.