Tiia Karelson: mõistus käsib seadust rikkuda

Tiia Karelson

FOTO: Sille Annuk

Heade mõtete linn ei peaks tähendama seda, et head mõtted just Tartu linna piiril otsa saavad! Ja kontrast on eriti suur, kui mõtete puudumisest tehtud teod just piiril ilmnevad.


Asjalugu ise on järgmine.



Mööda Narva maanteed linnast välja sõites jõuate Eesti Rahva Muuseumi juurde ja pärast seda lõpeb linn. Teisel pool teed on uuselamukvartal, mis jääb juba Tartu valla piiridesse. Seal on nii madalaid kortermaju kui ka palju eramuid. Kõik tänavad algavad sõnaga «mõis», näiteks Mõisatamme, Mõisapiiri.



On selge, et siin elades peab olema auto. Ja kui on auto, peaks olema ka tee. Aga siin see probleem ennast peidabki.



Tulles linna poolt ja jõudes Raadi hotellist mööda, näed oma kodu paistmas, aga vasakule pöörata ei saa, vaid pead kõvasti edasi põrutama. Kilomeeter ringteeni, teine tagasi ja nii mitu korda päevas. Peale selle on ringtee talvel libe ja jõudes uuesti tagasi oma pimeda ja valgustamata teeotsani, võid sellest lihtsalt mööda põrutada...



Samas on tee vasakpöörde tegemiseks piisavalt lai, autovool hõre. Natuke maad linna poole on tee veel laiem ja pööre ERMi poole lubatud, mis aga ei vii mitte kusagile.



Miks siis elamukvartalisse sisse pöörata ei saa? Seal elavad sajad inimesed, kes peavad päevas mitu korda tarbetult oma teeotsast mööda sõitma ja siis jälle tagasi, kulutades aega, raisates bensiini ja reostades keskkonda. Jah, tagasipöörde võib teha ka 30 meetrit teeotsast edasi, aga see on tõeliselt ohtlik.



Taksojuhid sajatavad. Teisiti ka ei saa sõita, sest paljud tänavad on terviseradade tõttu umbtänavad. Kes mõtleb välja nii totraid liiklusskeeme? Tartu vald võtab lahkelt vastu maksutulusid, aga kas ka huvitub, kuidas elanikud linnast töölt koju saavad?



Nii sõidame siin iga päev ja tunneme suurt süüd seaduskuulekuse eiramise tõttu, olles niisiis vastu tahtmist seadusrikkuja. Mõistus lihtsalt tõrgub ringitamast ja asjast aru saamast.



Politseile oleme kerge saak. Üks kuue tuhande kroonise trahviga ähvardanud politseinik teadis rääkida, et siia ei tule kunagi vasakule pööret. Elamurajoon olla sellel tingimusel siia üldse ehitada lubatud.



Kas see on mingi halb nali? Miks ei lasta inimestel Vahi külas õnnelikult elada mingi tee pärast, mis peaks olema igas asumis elementaarne? Teed ja rajad tuleb alati teha sinna, kus inimesed käivad. Kas tõesti lõpevad head mõtted ära Tartu linna ja valla piiril? Uskumatult jabur olukord!

Tagasi üles