Tartu ringkonnakohus jättis eilse kohtuotsusega muutmata Tartu halduskohtu 4. novembri 2009 otsuse, millega tunnistati endise Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna Valga talituse juhataja Margus Malleusi vallandamine õigustühiseks.
Vanglaametniku vallandamise tunnistas õigustühiseks ka teise astme kohus
7. aprill 2010, 11:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu ringkonnakohus jättis eilse kohtuotsusega muutmata Tartu halduskohtu 4. novembri 2009 otsuse, millega tunnistati endise Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna Valga talituse juhataja Margus Malleusi vallandamine õigustühiseks.
Ringkonnakohus nõustus halduskohtuga, et käskkiri distsiplinaarkaristusena ametist vabastamise osas tuleb tühistada, sest isegi ühe süüteo alusetu omistamine kaebajale võis käesoleval juhul mõjutada talle määratud distsiplinaarkaristuse raskust, kommenteeris Tartu kohtute pressiesindaja Krista Tamm.
Ringkonnakohus nõustus halduskohtuga, et distsiplinaarmenetluse materjalidega ei ole leidnud tõendamist vaidlustatud käskkirjas märgitud tegu ehk see, et Malleus märkis tahtlikult kriminaalhooldustoimiku registreerimislehele kuupäevad, mil tema hooldusalune ei saanud end registreerimas käia. Küll aga leiti, et tegu võis olla hooletusega.
Halduskohtuga nõustus ringkonnakohus veel selleski, et olemasolevate tõenditega ei ole tõendamist leidnud, et Malleus oleks tahtlikult loonud ettekujutuse nagu oleks tema hooldusalune alkoholi tarvitamise keelust üle astunud vaid ühel korral.
Küll aga on ringkonnakohtu hinnangul halduskohus seoses vanglateenistuja eetikakoodeksi rikkumisega põhjendamatult viidanud kohtupraktikas levinud seisukohale, mille järgi eeldab ametniku või ametiasutuse diskrediteerimine kahjuliku tagajärjena ametniku või ametiasutuse maine olulist ja tegelikku kahjustamist.
See seisukoht puudutab üksnes avaliku teenistuse seaduses märgitud vääritu teo alaliiki, mida ei ole antud juhul Malleusele süüks arvatud. Selline väär väide ei too aga veel kaasa halduskohtu otsuse muutmist ega tühistamist.
Ringkonnakohus ei pidanud asja arutades põhjendatuks Tartu vangla väidet, et kui halduskohus pidas tõendatuks ühte Malleuse süütegu ehk seda, et kaebaja ei esitanud kohtule erakorralist ettekannet kriminaalhooldusaluse korduva alkoholitarvitamise kohta, siis oleks tulnud vaidlusalune käskkiri jõusse jätta.
Kuna teenistusest vabastamise käskkirjas sisaldunud vääritute tegude toimepanemine käskkirjas märgitud viisil ei ole leidnud kohtumenetluse käigus tõendamist ning tõendamist on leidnud vaid teenistuskohustuste jäme rikkumine, ei ole ringkonnakohtul alust asuda seisukohale, et ka olulise osa süütegude äralangemisel oleks Malleusele määratud karistuseks teenistusest vabastamine.
Lisaks tuvastas ringkonnakohus, et osade Malleusele süüksarvatud tegude osas oli rikutud haldusmenetluse seadusest tulenevat ärakuulamispõhimõtet.
Ringkonnakohtu hinnangul võis see mõjutada asja otsustamist. Karistust määraval ametiisikul puudusid osade kaebajale süüks arvatud tegude kohta kaebaja enda selgitused ning ei ole välistatud, et nende esitamine oleks võinud kaasa tuua kaebaja karistamata jätmise või tema leebema karistamise.
Malleus tunnistas Tartu vangla korraldatud distsiplinaarmenetluse käigus, et andis paberite tõepärase väljanägemise huvides kriminaalhooldusalusele erinevad pastapliiatsid, millega viimane kirjutas kohtumiste toimumise kohta eri kuupäevade juurde oma allkirjad. Tegelikult viibis kriminaalhooldusalune osade paberite järgi justkui asetleidnud kohtumiste ajal juba vahi all.
Distsiplinaarmenetluse tulemusena vallandati Margus Malleus Tartu vangla direktori käskkirjaga. Selle käskkirja on aga kaks kohtuastet juba tühistanud.
Eilset kohtuotsust saab vaidlustada riigikohtus 30 päeva jooksul.
Tartu vangla kommentaar:
Justiitsministeeriumi pressiesindaja Diana Kõmmus märkis Tartu vangla seisukohti edastades, et samas asjas oli Margus Malleuse vastu alustatud ka kriminaalmenetlust ning mees tunnistas end ametialases võltsimises täielikult süüdi.
Kriminaalasja lõpetamise määruses on kirjas, et Malleus tunnistas vestluse käigus prokuröriga ennast kuriteo toimepanemises täielikult süüdi ning andis asjaolude kohta tõeseid ütlusi. Samuti väljendas Malleus sellise teguviisi üle puhtsüdamlikku kahetsust ega püüdnud enam leida õigustusi toime pandud kuriteole.
Arvestades asjaolu, et Malleus sai aru toimepandud rikkumise olemusest ja kahetses, leidis prokurör, et antud kriminaalasi kuulub lõpetamisele otstarbekuse põhimõttel ja määrata ta kriminaalhoolduse alla.
Endisel kriminaalhooldustalituse juhatajale pandi kohustus teha 150 tundi üldkasulikku tööd, mille ta peab sooritama käesoleva aasta maikuuks, ning tal tuli tasuda kriminaalmenetluse kulud.
Toomas Malleuse kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa kommentaar:
Margus Malleus nõustus oportuniteediga kriminaalmenetluse lõpetamisega üksnes põhjusel, et ta ei soovinud osaleda pikaajalises ja kurnavas kriminaalmenetluses. Ministeeriumi poolt viidatud määruse väited on käsitletavad üksnes hüpoteetilise süüna aga mitte toimepandud kuriteona.
Põhiseaduse § 22 sätestab, et kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. KrMS § 202 sätestatud määrus ei ole käsitatav süüdimõistva kohtuotsusena. KrMS § 202 alusel kriminaalmenetluse lõpetamisega nõustumine ei eelda seda, et isik oleks tunnistanud ennast väidetavas kuriteos süüdi.
EIÕKonv artikli 6 lõikes 1 sätestatud õigust õiglasele kohtumenetlusele peetakse tagatuks vaid siis, kui seaduse alusel moodustatud, sõltumatu ning
erapooletu õigustmõistev organ teeb sisulise otsuse süüdistuse suhtes.
Kohus peab olema otsustanud kriminaalsüüdistuse üle, see tähendab teinud otsuse selle kohta, kas konkreetne isik on konkreetse teo toime pannud ja kas konkreetne tegu on kuritegu.
Käesoleval juhul oli kriminaalmenetluse lõpetamise määruse vormistanud prokuratuur ehk täitevvõimu organ, millest tulenevalt rikutaks EIÕKonv artiklit 6 lõiget 1 arvestades määruses kirjeldatud faktilisi asjaolusid kui tuvastatud tõde.
Margus Malleus ei ole käesoleval ajal käsitatav kuriteo toimepannud isikuna ning on kurb, et justiitsministeeriumile ei ole jäänud enam muud moodi võimalusi oma vigu õigustada kui Margus Malleust kohatult süüstades.