Nüüd hakkab vesi juba järele andma, kinnitavad Reolas suurvee pärast puhkemaja töös pausi teinud Egle ja Arvo Kann justkui ühest suust. Aga kõigile vee võimusse jäänud inimestele lootusekiirt veel ei paista.
Kanni puhkemajas tuli vesi otse treppi
7. aprill 2010, 09:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Vedas, et valisime puhkemajale veidi kõrgema asukoha,» ütles eile Kanni puhkemaja perenaine Egle Kann õues kohati üsna sügavas vees ringi kahlates. «Muidu oleks vesi kindlasti sinna sisse murdnud.»
Puhkemaja ümbruse on väikseks järveks muutnud kõrgematelt põldudelt lohus olevasse Kanni tallu valgunud vesi. «Eelmisel esmaspäeval polnud veel midagi hullu lahti,» märkis Kanni puhkemaja peremees Arvo Kann. Kui ta koos abikaasaga nädala lõpus väikselt puhkusereisilt tagasi tuli, oli pilt sootuks teine.
«Vesi ulatus puhkemaja ukseni ja tiigi lähedal olev kämping tahtis minema ujuda,» rääkis Egle Kann. «Sauna kõrval olevast tünnisaunast sai otse vette hüpata, polnudki tarvis mitukümmend meetrit tiigini kõndida,» lisas Arvo Kann muheledes.
Puhkemaja ümber lainetanud vee pärast ei võtnud Kannid mitu päeva külalisi vastu. Nüüd hakkab elu jälle vanasse rütmi minema. «Eks see ole kevadine paratamatus,» võttis peremees üleujutuse kokku. «Nüüd on selge, et suvel pole kraavide kaevamisest pääsu.»
Kannide puhkemajast kümmekond kilomeetrit Tartu poole jäävat Kurepalus asuvat Carpio kalamajandit kraavid kevadise suurvee eest aga suurt ei päästaks. «Eelmisel esmaspäeval see hirmus tõus pihta hakkas,» rääkis Carpio perenaine Riina Kalda. «Nüüd on olukord kriitiline, upume!»
Haudemajas on basseinide vahel vesi oma 60 sentimeetrit kõrge, lühikese säärega kummikuga pole tark sinna minna. «Lülitasime kütte välja ning pumpame vett muudkui välja,» kirjeldas Riina Kalda praegust põhitegevust. «Panime ka liivakotid ette, aga ei aita praegu miski.»
Kalamajandi juurest läbi voolav Mõra jõgi, mis enamasti sarnaneb ojaga, ajab võimsalt üle kallaste ja on Carpio perenaise sõnul nüüd üks suur meri.
«Oleme siin kahe tule vahel,» rääkis Riina Kalda. «Alguses uputas meid Mõra jõgi, nüüd mõjutab kõrgeks kerkinud Emajõgi. Naabrid käisid kah kummikuid laenamas, neil on kaheksa korteriga majas vesi keldris.»