Vallavanem Maria Korotkova veerg

Maria Korotkova Foto: TPM

Pasha möödus meil väga rahulikult, noored poisid eriti viina ei võtnud. Noh, mõni ikka võttis kah ja on nüüd haige.

Jumalateenistus algas laupäeva õhtul kell kümme ja lõppes öösel poole kahe paiku. Meie inimesed lähevad muidu vara magama, kümne paiku õhtul on saar tavaliselt täitsa tühi. Aga hommikul ärkame kõik vara, me oleme juba kell viis-kuus voodist väljas. Siis juba käib ukse taga kopsimine.

Inimesi oli seekord jumalateenistusel vähe, sest praegu on Piirissaarele raske pääseda. Kirikus märkasin, et noored ja vanad on sel talvel kõhnaks jäänud. Mis seal imestada, elu ei ole kerge. Selline närviline olukord on praegu: linnades on meie lapsed tööta, paljudel on kaelas laenud, need paganad. Mures on inimesed.

Kuna oleme vaesed, ei tohi me haigeks jääda, pole raha ravimiseks. Kartsime sel talvel väga seagrippi ja olime väga ettevaatlikud. Sõime palju mett. Tegime teed ravimtaimedest, mis meil kasvavad: liivateest, pärnaõitest, teelehtedest ja tilliseemnetest.

Praegu joome palju kasemahla, seda võtame laupäevast saadik. Suveks me kasemahla ei varu, see on mõttetu tegevus, vitamiinid lähevad kõik kaotsi. Varsti tuleb nagunii roheline sibul, siis saame vitamiine juurde.

Aiamaale veel ei saa, kõik on vesine ja väga porine. Nädala pärast ka veel aiamaale ei lähe, ehk saab sinna kahe nädala pärast. Kasvuhoonetes saavad inimesed küll juba tegutseda. Aga see talv lõhkus paljud kasvuhooned ära. Ma ise võtan talveks kile kasvuhoonelt ära, sellepärast pääsesin jamast.

Meie põhjakanal on nüüd lahti, aga Laaksaare poole jääv lõunakanal on ikka jääs. Järv on ka veel kõvasti kinni, jää seisab. Oma kaksteist päeva püsib jää veel. Loodame, et ehk 16. aprillil või 18. aprillil on jää läinud. Kevadeks oleme valmis, ostsime oma Peksi laevale neli uut akut.

Kurgi siin veel ei ole. Mõni kuldnokk küll lendab ringi, aga neid on millegipärast veel vähe. Kanali taha tekkisid mingid imelikud linnud. Uurin kaluritelt, kes need on, ja annan teada.