Turu tänava Statoili ja Kaluri tänava vahelises tasulises eraparklas sai kinokülastaja trahvi, kuid seal parkimist korraldav Europark ei leia endiselt, et põhjus on puudulikus märgistuses.
Parkimistähistus eksitab edasi
Laupäeval, 27. märtsil Taskus asuvasse kinno läinud Tarmo Tiido sai Europargilt 450-kroonise leppetrahvi teatise, sest ei maksnud Statoili-tagusesse parklasse sõites parkimistasu, mida parkla sissesõidul oleva infotahvli järgi tuleb maksta nädalapäevast sõltumata.
Enda sõnul juhindus Tiido Kaluri tänava ääres seisvast liiklusmärgist, mille lisatahvel ütleb, et parkimise eest peab maksma äripäeviti kell 8–18.
«Kui ma tagantjärele vaatan ja arutlen, mõistan küll, et see märk peaks käima Kaluri tänava kohta, aga paraku ma Europargi infotahvlit ei märganud,» selgitas Tiido.
Saab ka selgemalt
Tiido leiab, et kuna ta ei rikkunud parkimiskorda tahtlikult ega teadlikult, on 450-kroonine leppetrahv ebaproportsionaalselt suur. Eriti oluliseks loeb mees tõika, et mitmes teises Europargi parklas muutis firma Tartu linnavalitsuse pealekäimisel tähistuse selgemaks, Statoili-taguses parklas pole seda aga teinud.
Näiteks Zeppelini ees ning all asuva parkla sissesõidul seisavad tumehalli põhjaga infotahvlite kõrval ka sinisepõhjalised liikluseeskirjale vastavad tasulise parkimise ala märgid. Peale selle on infotahvlid lisaks hüvakäele ka kurakätt ning ääristatud kollase neoonraamiga.
«Kui Zeppelini juures on märke lisatud, tähendab see minu meelest, et Europark on nõustunud linna seisukohaga, et peale nende infotahvli peavad olema ka liiklusmärgid,» arutles Tiido. «Oleks loogiline minimeerida kõik võimalused, et liikleja mõistab parkimistähistust valesti.»
Tartu linnavalitsuse liikluskorraldusteenistuse peaspetsialist Toomas Henno nentis, et Europargi tegevjuht Karol Kovanen lubas kõigis enda hallatavais parklais liiklusmärgid üles panna 1. novembriks. Juba enne oktoobri keskpaika oli see tehtud Maarjamõisa polikliiniku ja haigla parklate sissesõitudel.
«Miskipärast nende hoog rauges,» sedastas Henno. «Viimane Europargi info meile oli see, et Solarise käikuandmisega kulus kogu jõud sealsele parkimiskorraldusele. Hetkel ma nende põhjendusi ei tea.»
Karol Kovaneni sõnul jäi liiklusmärkide ülespanek lõpu eel katki, sest firma ei jõudnud töö käigus veendumusele, et parkimiskord sellest tõesti selgemaks muutuks.
«Pigem oli see formaalne samm, et juttu sel teemal vähem oleks,» tunnistas Kovanen.
Ühtlasi rõhutas ta, et märke lisades pole Europark võtnud ega kavatse võtta seisukohta, nagu ei annaks firma hallipõhjalised infotahvlid küllaldast õiguslikku alust lepingulise suhte tekkimiseks ning leppetrahvide määramiseks.
«Märgid sellisel moel, nagu need seal täna on, on täiesti piisavad ja mitte midagi muud ei peagi olema,» lausus Kovanen. «See aga ei tähenda, et me poleks pidevalt valmis märgistust parandama ja arusaadavamaks tegema.»
Tarmo Tiido arvates saab lepinguline suhe tekkida siiski vaid juhul, kui mõlemad pooled saavad selgelt aru, milles nad kokku lepivad.
Trahv pole eesmärk
Karol Kovaneni kinnitusel pole Europark teinud leppetrahvidelt teenimisest omaette eesmärki. Vastupidi, firma püüdvat trahvimist minimeerida ning laekuvate parkimissummade üldmahust andvatki trahviraha maksimaalselt paar protsenti.
Igal kuul pargitakse Europargi parklais umbes 100 000 korda. Neist leppetrahvi teatise vormistamiseni jõuab Kovaneni andmeil 0,8 protsenti ehk ümmarguselt 800. Nendest omakorda umbes pooled parkijad aga 450-kroonist trahvi maksma ei pea, sest selgub, et neil oli parkimiskaart, mille nad unustasid nähtavale kohale panna.
«Neli trahvi tuhande parkija kohta ei näita minu meelest küll kuidagi, et trahvimine oleks meie taotlus,» ütles Kovanen.