Kui Mihkel Mutt käis esimeses klassis, tükkis ta etlema, kuigi tal oli raskusi r- ja s-tähe hääldamisega. Ühel koolipeol esitas ta luuletuse sitikast, kes talveunest ärgates hakkas ennast sügama.
Sitikas sügas ennast kirjaniku mälupilti
«Sügab siit ja sügab sealt, / tõstab koledamat häält,» luges väike pudikeelne Mihkel.
Kirjanik ja teatrikriitik peab oma elu kirja pannes kunagist soselemist ja rotatsismi väga tähtsaks. Nii oluliseks, et on selle märtsi lõpus tükikojast tulnud mälestusteraamatu pealkirjagi jäädvustanud: «Mälestused III. Sitik sügab. Kooliaeg».
Nii nagu eelmist köidet («Võru tänav. Lapsepõlv»), on praegustki eriti paeluv lugeda tartlastel ning iseäranis neil, kes mäletavad hästi 1960. ja 1970. aastate Tartut. Kirjutab ju Mihkel Mutt 8. keskkoolist ja Vello Saagest, tennisetrennidest Toomeorus jpm.
Lugemise muudavad huvitavamaks põiked tänapäeva ja mõtisklused mitmesuguste eluavalduste üle. Lugeja tähelepanu teritavad muu hulgas harva kasutatavad sõnad «umu» (mõistus, lk 55) ja «uurur» (linnaraamatukogu lugemissaali püsikasutaja, lk 90).
Silma hakkab ka paar viga, mida saab kordustrükis kindlasti parandada. Nimelt ei ole meil praegu põllumajandusakadeemiat (lk 101), vaid on Eesti Maaülikool, ning karikaturist Andres Aderi ehk Zassa eesnimi ei ole Aleksander (lk 141).
Aprilli esimesel täisnädalal peab seesama uururite hinnatud linnaraamatukogu oma aastapäeva. Muu hulgas on 7. aprillil algusega kell 18 neljanda korruse saalis kavas Mihkel Muti ja Janika Kronbergi vestlus kirjandusest ja ühiskonnast, Tartust ja mälestusteraamatust.
Tõenäoliselt on eeskätt tartlastel põhjust oodata ka neljandat köidet. Värskes raamatus kirjutab autor, et kuna tema «teatrikriitikukarjäär algas ülikoolis, siis suhetest teatriga pikemalt edaspidi».
Raamat
Mihkel Mutt, «Mälestused III. Sitik sügab. Kooliaeg»,
toimetanud Maiga Varik,
kujundanud Tiina Tammetalu,
kirjastanud Fabian,
2010,
207 lk (sh 41 lk fotosid ja reprosid).