Vanad trükiseadmed kaaluvad sadu kilosid ja isegi tonne. Mis hea võimalus vanametalli eest raha teenida! Paljusid neist seadmeist ongi tabanud see kurb saatus, mõni on aga õnnega koos.
Trükiajalugu astub tulevikku
5. aprill 2010, 09:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu pärmivabriku õuel seisis suurel reedel suur tõstukiga veoauto, mille juures vajutas nuppe autojuht Nikolai Panov. Seekord vinnas konks autokasti voltimismasina. Ees ootasid ka linotüüp ja monotüüp.
Pärmivabrikus
Kirjastuse Võluri Tagasitulek omanik Lemmit Kaplinski alustas pärmivabrikusse vana trükitehnika kogumist paar aastat tagasi. See ei jäänud roostetama, vaid teenis kultuuri huve.
Nii näiteks tellis plakateid Tartu Uus Teater ja praktikal käisid kõrgema kunstikooli tudengid. Ja raamatu kuju võttis Jüri Kolgi «Barbar Conan peeglitagusel maal».
Suurel reedel liikusid vanad seadmed pärmivabrikust vanasse, sügisel tühjaks jäänud Greifi trüklasse Kastani 38. Neid ootab ees töökas tulevik.
Greifi juhatuse esimees Kalle Rannu on rahul, et võis anda juugendliku maja kõrgtrükist huvitatud meeste majandada. Lisaks Lemmit Kaplinskile kuulub 18. märtsil asutatud MTÜ Eesti Trükimuuseum juhatusse Madis Mikkor.
Aasta tagasi Emajõelinna elama asunud Madis Mikkor oli Tartu Kultuuritehase ja enne seda Tallinnas Kultuuritehase Polymer asutajate hulgas.
Tallinna Reusneri ja Tartu Greifi trükikoja omanikud nägid Mikkori sõnul rajatavas muuseumis võimalust ajalugu jäädvustada. Varsti saabub Tartusse ka Toompeal asunud Riigi Teataja kirjastuse vanavara.
Noor-Eesti
Esimesed külastajad saavad 300-ruutmeetrisel pinnal tegutseva muuseumiga tutvuda mõne kuu pärast. Praegu annab asjast ülevaate veebileht www.trykimuuseum.ee.
Noor-Eesti trükikojana aastast 1930 tegutsenud hoones on 3100 ruutmeetrit, millest suuremal osal panevad Mikkor ja Kaplinski käima loovmajanduskeskuse Noor-Eesti.
See erineb praegusest Kalevi tänava loomemajanduskeskusest Kaplinski sõnul põhiliselt selle poolest, et senine tegeleb ennekõike koolitamise ja nõustamisega ning suuri tootmispindasid seal ei ole.
«Meil on risti vastupidi,» ütles ta.