«Kohtunik on ka minu vastu. Ütleb, et mul on raha küll,» kurdab kaheksakümneaastane sundüürnik Raimo Riives, kes otsustas korteriomaniku üüritõstmise kohtus vaidlustada, sest pidas seda põhjendamatuks.
Sundüürnik jäi kohtus kaotajaks
16. oktoober 2013, 16:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tüli sai alguse möödunud aasta septembris, kui Vaba tänaval asuva kahetoalise ahiküttega korteri omanik OÜ Sõbra Kinnisvara teatas Riivesele, et tõstab kahe kuu pärast üüri. Siiani maksis Riives 95 eurot kuus, edaspidi pidi üürisumma tõusma 125 eurole.
«Turuhinnad on tõusnud ja kõikidel teistel oleme seal majas üüri tõstnud. Tema on ainuke, kellel pole kolm aastat tõstetud. Ma ei tegele sotsiaalabiga ja ei saa ühte inimest nii kaua poputada,» lausus OÜ Sõbra Kinnisvara juhatuse liige Ergo Mõtus ning soovitas pensionäril otsida odavam elamispind.
Kohtus kaotajaks
Riives pidas aga hinnatõusu põhjendamatuks. «Minu pension, sissetulek ja tervislik seisund ei kannata rohkem maksta,» lausus vasakust käest halvatud ja Parkinsoni haigust põdev Riives. Ta otsustas omaniku üürinõude kohtusse kaevata. Paraku ei rahuldanud Tartu maakohus Riivese hagi OÜ Sõbra Kinnisvara vastu ning nüüd peab ta kinni maksma ka kohtukulud.
Riivest kohtus esindanud Tartu tarbijakaitseühingu esimees ja jurist Peeter Kruus arvas, et konkreetsel juhtumil on tehtud inimesele liiga, kuid edasikaebamiseks üürnikul raha pole. «Sundüürniku jaoks on patiseis. Jääb üle oodata, millal Sõbra Kinnisvara ütleb lepingu üles ja tõstab ta kuuse alla,» lausus Kruus.
Odavam elamispind
Kruusi sõnul on Tallinnas selliste probleemide lahendamiseks loodud üürivaidluskomisjon, kuid Tartus saab pöörduda vaid kohtusse. «Ka abilinnapea Jüri Kõre ütles, et pöörduge kohtusse, aga kui me räägime õigusriigist, siis peaks olema kõigil võrdsed võimalused,» märkis Kruus.
Riivese väitel pole tal praegu mingit lahendust, sest odavamat üürikorterit pole võimalik leida. Samuti ei pidanud ta reaalseks saada omale linnalt sotsiaalkorterit. «Kelle käest ma küsin? Neid kortereid ei ole ju,» oli Riives kindel.
Linna sotsiaalabiosakonna juhataja Meida Griin ütles, et sotsiaalüürilepingu sõlmimine linnaga sõltub kahest asjast. Üks on inimese abivajadus ning teine vajaliku pinna olemasolu ehk kui pika aja jooksul võiks vabaneda sobiv elamispind. «Kui ta maksab praegu kuus sada eurot üüri, siis loomulikult on linna poolt võimalik leida odavamat elamispinda,» lausus Griin. Eilse seisuga oli linnal sõlmitud 432 sotsiaalüürilepingut.
Samuti on Griini sõnul võimalik abivajajal taotleda linnalt sotsiaaltoetust, mille suurus sõltub konkreetse eluaseme kuludest. Riigikogu on praeguseks toimetulekupiiriks kehtestanud 76 eurot ja 70 senti kuus. «Pärast eluasemekulude mahaarvamist peab inimesel jääma selline summa kätte,» lausus Griin. Ta soovitas Riivesel pöörduda elukohajärgsesse sotsiaalabiosakonna keskusesse.