Eelmisel nädalal edastas Eesti Teadusagentuur teadusasutustele institutsionaalsete uurimistoetuste eelotsused, mis panevad teadlasi pead vangutama, ent Tartu ülikoolide juhid on rahul.
Teadusraha jagamisest tõuseb nurinat
16. oktoober 2013, 14:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti maaülikooli limnoloogiakeskuse vanemteadur Külli Kangur ütles, et agentuuri eelotsus mitte rahastada Peipsi järve uuringuid tähendab tema 20-liikmelisele uurimisrühmale loomulikult inimlikku katastroofi. «Inimesed jäävad tööta,» lausus ta.
Kanguri sõnul on tema uurimisrühmal olnud 16 aastat Peipsi uuringuteks pidev rahastus, mis on võimaldanud selgitada olulisi protsesse piiriveekogus. Ent nüüd lakkab see uurimisrühm ilmselt olemast.
Eesti maaülikooli rektor Mait Klaassen ütles aga, et Peipsi uuringutega tegeletakse ülikoolis kindlasti edasi, ent küsimus on selles, millises vormis ja mahus. Viimasele on rektori sõnul veel vara vastata.
Üldiselt jäi Klaassen agentuuri eelotsustega rahule. «Muidugi oleks lootnud, et kõik teemad saavad rahastuse, ent oli ette teada, et nii see ei lähe,» ütles ta. Rektori sõnul said positiivse eelotsuse maaülikooli esitatud kuuest teemast kolm.
«Meie rahaline kaotus võrreldes eelnevate aastatega ei olnud suur, sest need kolm projekti, mille kohta on tehtud positiivne eelotsus, saavad rohkem raha kui varem,» täpsustas Klaassen.
«Mõnes mõttes on see õige, et toetust saab vähem teemasid, aga toetused on suuremad. Kuid meie unelm on muidugi teistsugune – et oleks võimalikult palju raha ja kõigile,» rääkis Klaassen.
Ta leidis aga, et suuremates töörühmades ja suurema rahaga on tõenäoline saada ka suuremaid teadustulemusi.
Üldiselt soovib Klaassen, et raha saaks rohkem need valdkonnad, mis viivad Eesti arengut edasi. «Tuleb teha valikuid. Nüüd on valikud tehtud nõnda, nagu nad on,» sedastas ta.
Ka Tartu ülikooli teadusprorektor Marco Kirm on eelotsustega üldiselt rahul. Eelotsuste järgi on ülikool Kirmi sõnul saamas suuremat rahastust, kui oli määratud sel aastal lõppevatele projektidele.
Teadusagentuuri juhatuse esimees Andres Koppel ütles, et eelotsuste kohta pole agentuur asutustelt veel tagasisidet saanud, kuid selleks on aega veel piisavalt.
Negatiivsed otsused
Külli Kangur, kes sai oma teemale agentuurilt negatiivse eelotsuse, ütles, et üldiselt oli teadusagentuuri saadetud lõppretsensioon positiivne. Tema sõnul olid projekti osad hinnatud heaks, väga heaks ja isegi väljapaistvaks, ent sellest hoolimata oli rahastamisotsus negatiivne.
Ka Tartu ülikooli orientalistikakeskuse taotluse juht Tarmo Kulmar ütles, et hoolimata positiivsest retsensioonist sai nende uurimisteema juba kuuendat aastat järjest negatiivse otsuse.
«Käesolevas retsensioonis oleme saanud kõrgeid ja väga kõrgeid hindeid, kuid piltlikult öeldes on otsus selline, et raha on vähe ja toetust ei saa,» rääkis Kulmar. «See sunnib mõtlema, kas otsustajate seas võib olla suhtumine, et orientalistikat võibolla ei olegi Tartusse vaja,» ütles ta.
Andres Koppel ei saanud kommenteerida küll konkreetseid uuringuid, kuid nentis, et mõningatel juhtudel tuli panna tugevad ja väga tugevad teemad pingeritta.
«Kuskilt maalt tuli tõmmata lihtsalt joon vahele, sest kõigile raha ei jätkunud,» selgitas ta.
Teadlased on heitnud ette ka seda, et kahel aastal järjest reeglite ja strateegiate muutmine on pannud uurimisteemade projektide koostajad raskesse olukorda ja palju on olnud pimedas kobamist.
Tartu ülikooli kultuuriteaduste ja kunstide instituudi juhataja Art Leete ütles, et tema uurimisrühm on saanud agentuurilt kaks aastat järjest negatiivse otsuse. «Arendasime projekti vastavalt eelmise aasta soovitustele ja sellega muutus projekt veelgi halvemaks,» mainis ta.
Leete arvates oleks tulnud toetuste jagamise süsteemi muuta mõnel muul aastal, kui lõpeb ja algab väiksem hulk projekte.
Ametiühing sekkub
Andres Koppel ütles, et möödunud aastal lõppes veerand sihtrahastatavatest teemadest ja tänavu lõpevad pooled, umbes veerand teemadest lõpeb järgmisel kolmel aastal.
«Sellepärast muudetigi toetuste jagamise süsteemi möödunud aastal, et tekkinud vigadest oleks võimalik õppida. Tänavu tehti taotluste korda veelgi põhjalikke muudatusi, et näiteks institutsionaalsete uurimistoetuste puhul saaksid institutsioonid ka ise rohkem sõna sekka öelda,» selgitas Koppel.
Tema sõnul oli sel aastal asutustele edastatud detailsed dokumendid, kuidas peaks projekte esitama ja ka hindamisjuhendid olid selgesti mõistetavad.
Tartu ülikooli ametiühing asus teadusrahastuse küsimust põhjalikumalt vaagima eile õhtul kokkukutsutud koosolekul, kus muu hulgas arutati, kas koostada avalik pöördumine seoses teaduse rahastamisega Eesti riigijuhtide või ülikooli juhtkonna poolt.