Homme saab tuhat tartlast elukoolituse

Tartu kiirabi koolitusjuht Andras Laugamets püüab linlasi veenda, et igaühe käes on võimalus äkk­sur­ma tõttu kokkuvarisenu elu päästa. Tuleb alustada kohe rindkerele vajutustega. Foto: Margus Ansu

Tartu kiirabi koolitusjuhi Andras Laugametsa plaan näib esmapilgul võimatu: ta tahab ühe päevaga umbes tuhandele tartlasele selgeks teha selle, kuidas päästa teise inimese elu äkksurma korral.

Koolitund on individuaalne, nõuab õppijalt täit tähelepanu ja kestab kolm minutit. See leiab aset homme rahvarohketes paikades alates Tartu turuhoonest, Aura keskusest kuni raamatukogude ja kaubanduskeskusteni välja.

Andras Laugamets ütles, et Eestis sureb tunnistajate juuresolekul igal aastal südame äkksurma tõttu kuni 700 inimest. Kiirabi statistika näitab, et keskmiselt ainult kolmandikul juhtudel püüavad kõrvalseisjad enne kiirabi saabumist elustamist alustada. Juhul kui seda üldse ei tehta, on vaid kümnel protsendil äkksurmapatsientidest tõenäosus ellu jääda.

Rohkem elusid

Laugametsa sõnul on kiirabitöötajate eesmärk, et nende inimeste protsent, kes julgevad oma silme all kokkuvarisenuga midagi ette võtta, võiks olla siiski mitte ainult 30, vaid 50 või koguni 60. Ainult nii on võimalik päästa rohkem elusid.

Homme hommikul kella poole kümne paiku suunduvad Tartu kiirabist mööda linna laiali viis rühma, igaühes on neli liiget ning igal liikmel on kaasas kohver mannekeeniga.

Sihtkohta ehk siis kas turuhoonesse, raamatukokku või kaubanduskeskusesse jõudnud, võetakse mannekeenid kohvrist välja ja sätitakse põrandale lamama. Kui nüüd linnakodanik raatsib korraks aja maha võtta ja dialoogi astuda, saabki ta väärtusliku õppetunni.

Esimese 60 sekundi jooksul kirjeldab koolitaja südame äkksurma tunnuseid ning räägib sellest, kuidas tegutseda. On vaid kaks reeglit: helistada numbrile 112 ning asetada käed abivajaja rindkere keskele ja vajutada seda kohta kuni kiirabi saabumiseni tugevate ja kiirete tõugetega.

Ülejäänud 120 sekundit saab iga osaleja neid rindkere vajutusi ise mannekeenil järele proovida. Et kui kiire peab olema see sada-korda-minutis-rütm ning kui jõuline peab olema surve rindkerele, et see liiguks viie- kuni kuuesentimeetrise amplituudiga üles ja alla.

Ja ongi kolm minutit koolitust käes.

Uued seisukohad

Andras Laugamets rääkis, et taaselustamise võtete rakendamisel on viimasel ajal tehtud uusi uuringuid ja leitud, et on viimane aeg seda lihtsustada. Varasemas taaselustamise ABCs on räägitud ka pulsi katsumisest, hingamisteede vabastamisest ja suult suule hingamisest. Laugametsa sõnul on loomulikult hea, kui osatakse teha kunstlikku hingamist, aga see ei ole äkksurma korral esmatähtis.

Kunstliku hingamise tegemine on paljudele inimestele vastukarva juba hügieeniküsimuste tõttu, ka on sel palju tehnilisi nüansse: alalõua ülestõstmine, nina kinnisurumine.

«Sellele kõigele mõeldes lähevad inimesed ähmi täis ja kaotavad väärtuslikku aega,» rääkis Laugamets. «Kunstliku hingamise tegemine muutub oluliseks siis, kui hapnik hakkab verest ära kaduma, aga sinnamaani on aega umbes kuus kuni seitse minutit. Massaaži mõte on seni ajada aga verd ringi, et anda seda ajule.»

16. oktoober on terves Euroopas kuulutatud südame taaskäivitamise päevaks.

«Sinu käed päästavad elu»

• 16. oktoobril selgituskampaania, kuidas päästa inimese elu äkksurma korral.

• Kell 10–12 Tartu turuhoones, Maarjamõisa polikliinikus, maaülikooli peahoones, Lutsu raamatukogus ja Tartu ülikooli peahoones.

• Kell 12–14 Gildi tänava polikliinikus.

• Kell 15–17 Tartu ülikooli spordihoones, Annelinna spordimajas, Aura keskuses, Tartu ülikooli raamatukogus.

• Kell 18–20 Eedeni kaubanduskeskuses, Lõunakeskuses, Zeppelini ja Tasku keskuses, Tartu kaubamajas.