Guugle peab õppima hästi otsima

Risto Mets
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Üheks parimaks interneti otsingumootoriks peetava Google’iga sarnase nime saanud noorest jäljekoerast Guuglest peab samuti saama tõhus otsija. Esialgu on ta siiski kõigest krutskitega kutsikas, kes tahab hirmsasti mängida.

Hiljuti kahekuuseks saanud Guugle käitub nagu iga teine lapseohtu puhastverd saksa lambakoer. Ta on uudishimulik, aga ka natuke pelglik. Ülemeelikusest kipub ta närima asju, mida ta närida ei tohiks, ja kui ta õigel ajal õue ei jõua, võib temast jääda toapõrandale loik.

Mõnikord meenuvad talle Soome Helsingi külje alla Nurmijärvisse maha jäänud ema, õed ja vennad ning siis on ta natuke kurb. Enamasti tahab ta aga mürada ja mängida, ehkki peagi muutuvad tema mängud hoopis teistsuguseks.

Kogu aeg koos

Et kutsikas õpiks kiiresti ära mitte ainult selle, millal on õige aeg õue küsida, vaid hakkaks vahet tegema, mis on talle lubatud ja mis keelatud, peab Guugle oma hoole alla võtnud Mustvee kordoni piirivalvur Üllar Tänna olema pidevalt loomaga koos. Ta tunnistab, et veedab koos koeraga märksa rohkem aega kui koos abikaasaga.

Oktoobri alguses Tänna hoole alla jõudnud Guugle on juba kolmas tema käe all jäljekoeraks kasvav kutsikas. «Esimene oli hästi rahuliku loomuga, teine aga väga aktiivne,» kirjeldas 1993. aastast piirivalves töötav mees.

Ja tõesti. Peagi juba kümneaastaseks saav mehe teine koer Gustav mängis hoolimata soliidsest east rõõmsalt kutsikaga piirivalvekordoni ees murul. Nii heas vormis teenistuskoera ei saa veel kuidagi pensionile saata: järelkasv vajab siiski koolitamist.

Senise aja Eestis on Guugle lihtsalt harjunud ja tutvunud uute inimestega. Uuest nädalast algavad aga treeningud.

Harjutused peavad olema mängulised ja kasvavale koerale põnevad, selgitas Tänna. Esmalt õpib ta väikesest püsti pandud labürindist leidma toidupalakesi. Edasi paneb Tänna toidu asemel peitu riidetükke ja nende leidmise eest on preemiaks toit. Hiljem tuleb juurde kuulekusõpetus.

Järgneb üle tõkete hüppamine ja takistuste läbimine. Paar korda aastas tuleb käia Murastes koertekoolis ning Eesti teenistuskoeri aitavad välja õpetada ka Soome spetsialistid. Lõpuks on vaja jõuda Guuglega koertenäitusele, sest õige teenistuskoer peab näitusepunktidki välja teenima. Gustaviga on Tänna koertevõistluse korra ka võitnud.

Tubli poolteist-kaks aastat kulub järjepidevat tööd, et koeraga saaks otsida metsa eksinud seenelist või eset, mis on kaotatud või peidetud. Ka siis säilivad koeral instinktid ning värsked metsloomajäljed võivad teda eksitada, kuid koolitatud loom pöördub kiiresti ülesande juurde tagasi.

Gustav on olnud abiks nii eksinud seeneliste-marjuliste leidmisel kui juhatanud peremehe sügavas metsas kaotatud autovõtmete juurde. «Ta on õpetatud leidma looduses üles inimese lõhna.» Peale selle on ta üles leidnud kodust ära jooksnud teismelisi.

Toit olgu kvaliteetne

Tuhat eurot maksma läinud kutsikast kasvab patrull- ja otsingukoer, kes asub tööle Lõuna-Eestis. Lisaks Guuglele on politsei- ja piirivalveamet saanud tänavu juurde veel seitse neljajalgset kolleegi. Neist neli on belgia tõugu lambakoerad, kolm saksa lambakoerad ning üks inglise sprin­ger­spanjel.

Koera kasvamisel ei saa alahinnata toidu osa, rõhutas Tänna. Telereklaamides kiidetavad koeratoidud Guugle kaussi ei jõua. Pigem on koonuesine vaheldusrikas, et organism saaks kõiki vajalikke toitaineid.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles