Päevatoimetaja:
Richard Särk
Saada vihje

Tõnissoni maja ilmutab elumärke

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Osa Jaan Tõnissoni Seltsi algatajaid soovib, et majast Anna Haava 7 kujuneks midagi enamat kui Tõnissoni majamuuseum. Praegu on selle aknad kaetud plekkidega, millel on fotosid Eesti kunagise suurima poliitiku perest ja sama maja tubadest.
Osa Jaan Tõnissoni Seltsi algatajaid soovib, et majast Anna Haava 7 kujuneks midagi enamat kui Tõnissoni majamuuseum. Praegu on selle aknad kaetud plekkidega, millel on fotosid Eesti kunagise suurima poliitiku perest ja sama maja tubadest. Foto: Kristjan Teedema

Unustuse hõlma jäetud maja Anna Haava 7, milles elas ligi 40 aastat Eesti poliitika suurkuju ja endine Postimehe omanik Jaan Tõnisson, on suvel koristustalgutel tühjenenud rämpsust. Seda oli kolm autokoormat.

«Esimesel korral oli 20 inimest, teisel korral 15 ja kolmandal korral septembris oli 12,» meenutas Jaan Tõnissoni elu ja tegevust põhjalikult uurinud Krista Aru, kes praegu töötab Eesti Teadusagentuuri juhatuse nõunikuna.

Saasta prügikonteineritesse tassimisel tekkis mõte moodustada Jaan Tõnissoni Selts. «Katsume Tõnissoni krundi ja maja korrastamise, parandamise ja ülesehitamisega näidata, et talle nii oluline ühistegevus ei ole Eestis kuhugi kadunud, et see elab edasi,» lisas Aru.

Koostamisel põhikiri

Praegu on teoksil seltsi põhikirja koostamine, mis aga ei käi kuigi kergelt. Vaidluseks läks juba suvel, sest osa tulevase seltsi liikmeid soovib asutada majja Anna Haava 7 Tõnissoni muuseumi, osa aga tahab seltsi tegevuse viia laiemale pinnale ning luua sellesse majja ühistegevuse ja vaba algatuse keskuse.

«Teha ainult muuseum ei ole minu meelest õige,» ütles Aru. «Seda on liiga vähe, et ära majandada.»

Koristustalgutel osalenud Tartu seenioride klubi Hõbehelk on käinud Tõnissoni maja aeda korrastamas varemgi.

Suvel aitasid koos nendega maja rämpsust tühjendada peale Jaan Tõnissoni austajate, tema vendade järeltulijate ja Konstantin Pätsi muuseumi esindajate ka skvotterid, kes elavad hoones Anna Haava 7a. «Skvottijad on olnud suureks abiks,» ütles Aru. «Selts saabki ju tööle hakata üldse siis, kui noored on sellega seotud.»

Skvotterite esindaja Mari-Liis Leis märkis, et neile meeldib tulevase seltsi mõte hakata tegutsema Tõnissoni kinnistul. «Nii meie kui ka Krista Aru ja teiste Tõnissoni-entusiastide eesmärgiks on ju see, et need mõlemad majad saaksid korda,» ütles ta.

Selts tuleb luua

Suviste koristustalgute üks algatajaid, Konstantin Pätsi muuseumi esimees Trivimi Velliste ütles, et Jaan Tõnissoni 150. sünniaastapäev ja samuti Eesti Vabariigi 100. aastapäev ei ole enam kaugel.

«Imekombel on säilinud tema kodumaja,» ütles Velliste. «Ükski ameeriklane ei kujutaks ette, et näiteks Thomas Jeffersoni kodumaja seisab aastaid lagunenuna. Kas me oleme siis tõesti nii väike rahvas, et me ei suuda oma ühe kõige suurema poliitiku kodumaja korda teha?!»

Anna Haava 7 majja võiks Velliste sõnul tulla Jaan Tõnissoni keskus. «Mida see aga sisaldaks ja kuidas toimiks ja kuidas seda ülal peetakse – need asjad vajavad läbimõtlemist ja seda on võimalik algatada ka Jaan Tõnissoni Seltsi kaudu,» lisas ta.

Heldur Tõnissoni kui kinnistu omaniku esindaja Peeter Schneider on kindel, et selts tuleb luua ja Jaan Tõnissoni kunagine kodumaja täielikult restaureerida. Samas ei osanud ta veel öelda, kas Anna Haava 7 ja 7a lähevad seltsi käsutusse.

Tagasi üles