Raekoja platsil ja mujalgi, kus suured kokkulükatud lumehanged, on kuhjade viisi välja sulanud graniidisõelmeid, mida kasutati libedustõrjeks. Varem on näiteks Tallinnas juttu olnud, et killustikku on hea kõnniteedele riputada seepärast, et selle saab kevadel kokku pühkida ja järgmisel aastal uuesti kasutada. Kas Tartul on plaanis masuajal killustik kokku koguda ja järgmiseks talveks tallele panna?
Kas Tartul on plaanis masuajal tänavatelt killustik kokku koguda?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vastab linnavalitsuse haljastus- ja puhastusteenistuse juhataja Madis Tammeorg:
Teoreetiliselt on see muidugi hea, aga praktikas on killustik ju prahiga segamini. Seal on kõik konid, liiv ja prügi, mis iga päev tänava kasutamise käigus paraku koguneb. Ja selle väljapuhastamine ennast ei õigusta. Seda on isegi mujal põhjamaades proovitud välja pesta, aga see on nii tülikas ja ebaefektiivne, et ei ole kuskil ära tasunud.
Aga seda killustikku saab kasutada alustäitena teedeehitusel, kus ta ei peagi nii puhas olema. Teatud määral oleme seda ka teinud.
Aga seal, kus on suured lumekuhjad, ei tundu küll nii palju prügi killustiku sees olevat.
Nooh, see teile ainult tundub. See, et ta paistab ainult täppidena suure lumekuhja sees, on lihtsalt kontsentratsiooni küsimus. Kui ikkagi lumi sulab ja maa peale jääk järele jääb, on see prügiga pooleks.
Ehk võiks kokkuhoidlikud majaomanikud, kes kõnniteed peavad hooldama, tulla killustikku kesklinnast üles korjama?
Nojah, ma ütlen, et seda on katsetatud ka suuremate kogustega, rääkimata väiksematest kogustest. Vaevalt et keegi tahab konisid sealt sõelmete seest välja noppida. Prahti ju uuesti maha visata ei tohi. Odavam ja lihtsam on uut osta.
Kui palju graniidikillustik maksab?
See on suhteliselt kallis, rohkem kui kümme korda liivast kallim, maksab 1200 krooni tonn, pluss veel käibemaks. Liiva saab umbes saja krooniga tonni eest.