Pankroti ootel Kivi Forellipüügi omanik Aksel Kivi on viimase aja elanud suure pinge all, kõva stress on võtnud talt isu ja kümmekond kilo. Mis aitab sellises seisus vastu panna? Üks aitaja on paast, kinnitas ettevõtja.
Aksel Kivi võtab sihikule eesti meeste tervise
31. märts 2010, 13:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kriis on inimesel peas,» selgitas Aksel Kivi. «Paast tervendab mõtteviisi ja annab hea enesetunde. Rääkimata sellest, et see tervendab ka keha.»
Paastuni jõudis Kivi raamatute kaudu. «Lugesin paastu kohta üsna kõvasti ja võtsin siis üksi ette kolmepäevase paastu,» rääkis ta. «Kui olin selle läbi teinud, tundsin end teise inimesena. Silmad särasid jälle ja isegi juuksed olid tumedamaks läinud.»
Kogetu pani Kivi mõtlema majandusraskustega heitlevatele teistele meestele ja nii idaneski meeste kolmepäevaste paastulaagrite mõte. Aga miks meeste paastulaagrid, naiste seltsis oleks ju lõbusam?
Rühm toetab
Naiste hulgas tunneksid mehed end paastudes valgete varestena, põhjendas Kivi naerdes. Tõsinedes rääkis ta tõsisematest asjadest ehk miks on tarvis meeste paastulaagrit.
Esimesena tuli jutuks eesti meeste häbematult lühike eluiga, teiseks majanduse vilets seis. «Mehed ei pööra oma väikestele tervisehädadele tähelepanu, oleme viletsad arsti juures käijad ja nii hakkab see lumepall veerema,» rääkis Kivi.
Masu võtavad mehed tema sõnul lausa isiklikult, nad peavad ennast süüdlaseks selles, et tööl ja kodus asjad viletsalt lähevad. Liha luudele sai meeste paastulaager paar nädalat tagasi. Esimese laagri korraldamine Kivi puhkemajades ei läinud aga lihtsalt.
«Kutsusin sinna sõpru, aga suurem osa ütles ära, polnud aega,» rääkis Kivi. «Nad ei suutnud endale isegi kolme päeva näpistada! Meestel peaks olema rohkem aega enda jaoks, et kriis endast läbi lasta ja edasi elada. Me haua ääres seisavad sugulased ja sõbrad, mitte äripartnerid ja kliendid.»
Esimeses meeste paastulaagris osalesid Kivi ja ta kaks sõpra. Päevamenüüs oli poolteist liitrit veega lahjendatud mahla ja taimetee ning jalutamine, vibulaskmine, ujumine, saun ja pikk uni.
Arst oli neil paastujatest telefonikõne kaugusel. «Paastumisel tekib enamasti peavalu, võib ette tulla peapööritust,» märkis Kivi. Mõistagi tekib ka nälg, mis paljud mehed tigedaks teeb, aga selleks rühm ongi, et näljast koos üle saada.
«Mind nälg tigedaks ei tee, muutun hoopis uniseks,» muheles sihtasutuse Elva Haigla juht Peeter Laasik.
Arstina suhtub ta paastu hästi. «Meeste paastulaager on hea idee,» kinnitas Laasik. «Mul on kriitikameel täitsa olemas, vajan isegi sellist laagrit. Aga siin on oma agad.»
Kõige suurem aga on laagri lühike kestus. «Kiirmeetodid ei ole tõhusad,» selgitas Laasik. «Toitumine tuleb kontrolli alla võtta vähemalt paariks-kolmeks kuuks, siis tuleb tulemus.»
Algatuseks on aga ka kolm päeva hea. «See laager võib inimesele anda tõuke mõttemaailma muutmiseks,» selgitas Laasik.
Kas supp või praad?
«Kolm päeva paastu ja kolm sellest väga vähese toiduga väljatulemise päeva muudavad mõtlemist,» kinnitas Kivi. «Pärast paastu hakkab inimene rohkem mõtlema ja valima. Näiteks: kas ikka võtta praad, kui kõhu täidab ära ka supp.»
Tähtsaimaks peab ta aga paastumise järel tekkivat head enesetunnet ja enesekindluse tagasitulekut. Kaalukaotus on selle juures kingitus eneseületamise eest.
Kas läheksite koos teiste meestega kolmeks päevaks paastulaagrisse?
Mart Avarmaa
Ettevõtja:
Esimese pauguga ei läheks, sest praegu on mul palju tegemist.
Ei tunne ka vajadust paastu järele, tervis on korras. Eks ma ikka vaatan, mida söön. Õigem oleks öelda, et söön kõiki asju, aga mõõdukalt.
Oskan endale puhkust anda. Ma ei tööta iga päev kella kaheksast viieni. Ärkan hommikul küll vara, aga ma ei kiirusta kohe tööle, alustan päeva rahulikult. Töö lõpetan enamasti päeval kella kolme ajal. Siis keeran linnaelule selja ja sõidan ära maale.
Henn Voolaid
Füüsik, Tartu Ülikooli dotsent:
Paast on minu jaoks usuga seotud mõiste. Et aga küsimus on esitatud, ei saa ma seda laagrit usuga siduda, sest pehmelt väljendudes pole ma eriti usklik.
Jäi üle teine sarnane mõis-te – dieet. See on tervislik toitumisviis, mida rakendatakse haiguste raviks või ennetamiseks ja ka liigse kehakaalu vähendamiseks.
Kuna paastulaagrisse minek ei eelda arsti konsultatsiooni, siis võib arvata, et tahetakse vähendada osalejate kehakaalu. Ja selle kaudu pikendada meeste eluiga. See on igati aktsepteeritav.
Edasi hakkasin mõtlema, kui palju ma selle kolme päevaga võiksin kehakaalust kaotada. Kuna laagris midagi ei sööda, peab organism leidma reserve. Reserve mul on, hoian neid kõhu peal kuhjas.
Organismi põhiainevahetuse energiakulu on hinnatav Harris-Benedicti valemiga, mis meeste puhul on selline:
E (otsitav energiakulu) = 66 + (13,7 x kg) + (5 x cm) – (6,77 x vanus aastates). Pannes oma näitajad (mass 100 kg, pikkus 190 cm, vanus 67 a) sellesse valemisse, leidsin, et E = 1932 kcal ööpäevas.
Arvestades 100 g rasva toiteväärtuseks 1000 kcal, kaotaksin täieliku paastuga kolme päevaga 570 g ehk 0,57 protsenti praegusest kaalust. Kas see tasub seda vaeva, mida tuleb kolm päeva kannatada? Arvan, et ei tasu.
Siit ka vastus, kas läheksin sinna laagrisse. Ei lähe, see ei tasu ära, nagu just tõestasin. Ja näljasena muutun tigedaks ning see tigedus oleks mu tavalisest tigedusest kindlasti suurem kui 0,57 protsenti.