Vihmavaene sügis kuivatab Emajõge

Madal veetase lubab liikuda kaldast üha kaugemale. Foto: Margus Ansu

Emajõe veetase on vihmavaese sügise tõttu langenud tavapärasest keskmisest ligi kolmkümmend sentimeetrit madalamaks ning jätkab langust.

Tavaliselt on ülikoolilinna jõe veetase oktoobris 60 sentimeetrit üle mõõdulati nulli, eile oli see aga 30 sentimeetrit.

Hüdroloog Ene Randpuu sõnul pole Emajõe praegune madal veetase erakordne, kuid tavapärasest keskmisest on see siiski märkimisväärselt madalam. «Jah, see on küll päris palju. Jõed on ikka madalad. Midagi pole teha,» märkis ta.

Põhjus kuivas sügises

Madalseisu põhjus peitub Randpuu sõnul kuivas sügises. «Sademeid oli augusti lõpus väga juhuslikult ning septembri esimene pool oli samuti kuiv,» lausus ta. «Ilm oli ilus, päike paistis, temperatuur oli kõrge ja auramine suur. Aga peamiselt langes ikkagi seetõttu, et sügise algus oli kuiv.»

Veetase on langenud kevadisest suurveest alates ning langus on olnud ühtlane. Viimastel nädalatel keskmiselt sentimeeter või kaks päevas.

«Väiksematel jõgedel on hoovihmad vähemalt korrakski veeseisu kergitanud, Emajõele pole need aga mõjunud ja vesi on ühtlases joones langenud,» rääkis Randpuu.

Kuigi Emajõgi langeb lähipäevil ilmselt veelgi, rekordtasemeni see ilmselt ei jõua. Näiteks 2006. aastal oli Emajõgi samal ajal ligi pool meetrit keskmisest madalam. «Kui vaadata prognoosi, siis võib veelgi langeda. Aga meie arvame, et mingit erakordset miinimumi ei tule. Loodame vähemalt,» lausus hüdroloog.

Emajõe veetaseme absoluutne miinimum registreeriti 1939. aastal, kui vesi oli kokkuleppelisest nullpunktist tervelt 52 sentimeetrit madalamal. Sellisesse seisu jõudmiseks peaks Emajõgi langema veel umbes 80 sentimeetrit. Kuid juba praegu on võimalik Kaarsilla pealt vaadata läbi vee kunagise Kivisilla jäänuseid.

Talveks veetase tõuseb

Praeguse ilmaennustuse järgi peaks aga oktoober tulema suhteliselt pehme, mis tähendab ka vihmahooge. Kuid Suure Emajõe veetaseme kergitamiseks oleks vaja pikemaajalist laussadu, harvad hoovihmad vaid hoiaksid praegust taset.

Randpuu prognoosis, et talveks tõuseb vesi jões siiski palju kõrgemaks. «Jõgedel ongi kaks miinimumperioodi: üks on kevadel enne suurvett ja teine sügisel. Tavaliselt ongi see septembri lõpus ja oktoobri esimesel poolel. Oktoobri lõpust aga hakkab uuesti tõusma. Nii et reeglipäraselt ei tohiks ta madalaks jääda,» rääkis Randpuu.

Emajõe veetase muutub Randpuu kinnitusel ka talvel, kuna jõgi ei hoia ühtlast jääkatet. Kuna jää pidevalt sulab ja tekib uuesti, siis pole ka veetase talvel stabiilne ning kõigub isegi kuni meeter.

Praegune madalseis ei mõjuta kuidagi ka veetaimestikku ega kalu. «Veetaimestik sügisel nagunii kaob ning kalade jaoks on jõel piisavalt sügavust,» rahustas Randpuu.