Aed tuleb korras hoida

Eha Kongo maja katab terrasiitkrohv, aias laiutab hõbekuusk.

FOTO: Margus Ansu

Veel mõned soojad päevad ja elupõline geograafiaõpetaja Eha Kongo võib asuda Hurda tänavas oma koduaeda koristama.


Muru sai küll sügisel kenasti ära riisutud, nii et hullusti rabama ei pea. Ei pea ka puu otsa ronima, sest õunapuid kärpima tuleb nagu tavaliselt tütrepoeg.



Aed tuleb korras hoida juba ainuüksi selle pärast, et õigustada konkursil «Kaunis Eesti kodu 2008» saadud tunnustust. Seda meenutab kõigile huvilistele möödujatele tähis terrasiitkrohviga kaetud maja fassaadil.



Aasta 1955


Aasta oli siis 1955, kui Supilinnas üürikorteris elanud Eha ja tema mees Kalju (nüüdseks juba 28 aastat surnud) otsisid kohta endale kodu ehitamiseks. Nad ostsid Hurda tänavas vundamendi, millele maja kerkis kahe aastaga. «Saime väga toreda ehitusmehe,» meenutas Eha Kongo. «Elasime Herne tänavas, sealt käisime ise ka ehitamas.»



Projekti tegi Arnold Matteus, kes oli tollal Tartu peaarhitekt. Terrasiitkrohviga katsid seinad Tallinnast tellitud mehed. Kui lähemalt uurida, võib leida krohvi sees aastatega tekkinud mõrasid. Eha Kongo on uurinud, kas võiks seinad millegi muuga katta, aga ei lubata.



Hõbekuusk kui seadus


Maja ees kasvab suur hõbekuusk, mis istutamisel oli muidugi väike, kuid nüüd varjab päikese eest aeda ja maja. «See oli nagu seadus, et igaüks istutas oma koduaeda kaske ja tamme ja hõbekuuske,» ütles perenaine.



Umbes 15 aastat tagasi hakkas ta oma aia rohelust kaunimaks korraldama ja teeb seda üha edasi.



«Kui ma käisin koolis, siis me ikka imetlesime alati Tammelinna, see oli ju siis kõige ilusam,» meenutas ta. «Tähtverest tekkis mul ülevaade, kui sai siin rohkem ringi vaadatud. Tähtvere on ikka ka väga ilus ja roheline, nii et peame tänulikud olema professoritele, kes siin kõigepealt elama asusid.»



Vanad professorite majad on Eha Kongo teada rohkem pargi pool. «Nõukogude ajal said Tähtveresse ka lihtsamad inimesed majakrunte,» lisas ta. «Tähtvere on ilus, turvaline ja rahulik. Ja kesklinn on lähedal. Sellepärast professorid siia tulidki, et ülikool ei ole kaugel.»



Aja jooksul on ülikool, kui mõelda Eesti Maaülikoolile, tulnud Tähtverele lähemale. See-eest on aga toidupoed kaugenenud. Hurda tänavast oli Näituse tänava kauplusse või Taara puiestee poodi minna kergem kui nüüd Selverisse. Üle raudtee minekuks kulub Eha Kongol siiski vaid veerand tundi.



Vananev linnaosa


Jalutuskäik poekotiga ei valmista meelehärmi, küll aga teeb meele nukraks linnaosa üleüldine vananemine.



«Kõige kurvem asi on ehk see, et majaomanikud on paljud 70-, 80- ja 90-aastased naised,» ütles Kongo. «Lapsed on läinud, enamikul on mees surnud. See linnaosa hakkab vananema. Oleks vaja rohkem noori. Kui ilus siin võiks siis olla!»

Tagasi üles