Tähtvere linnaosa täidab keskpärane arhitektuur

Kaur Alttoa selgitab Tähtveres kuue tee ristmikul, kuidas see koht oleks välja näinud siis, kui Arnold Matteuse (1897–1986) kavandatule ei oleks vahele seganud nõukogude võim.

FOTO: Margus Ansu

Mis kummaline ristmik on Tähtvere selles kohas, kus Taara puiestee lõikub Jakobsoni tänavaga ja jätkab edasiminekut ilma kahe puudereata? Kas tegemist on Tartu ainsa kuue tee ristiga?


Tähtvere elanikust kultuuriloolane Kaur Alttoa seisis keset ristteed ja selgitas, et arhitekt Arnold Matteus mõtles sellesse kohta Tähtvere mõisa väljadele aedlinna kavandades midagi muud.



Nimelt haaras noor Matteus kinni linnade planeerimisel rakendatud klassikalisest kolme kiire süsteemist, mis on alguse saanud Prantsusmaalt Ver­­sail­­les´st. Euroopas väga palju kasutatud skeemi on Alttoa teada Eestis ainukesena rakendatud just selsamal ristmikul, kus Taara puiestee kohtub Jakobsoni, Koidula ja Jann­­seni tänavaga.



Tähtvere keskväljak


Matteuse algse planeeringu järgi oli kiirte kohtumiseks kavandatud linnaosa keskväljak vägagi suletud, sest seda pidid ümbritsema kolmekorruselised majad. «Valmis jõuti neist ehitada ainult üks,» nentis kultuuriloolane.



Tähtvere arhitektuuri jagab Alttoa laias laastus kaheks: majad, mis valmisid enne Teist maailmasõda, ja majad, mis valmisid nõukogude ajal.


Ehitama hakati Tähtveres põhiliselt aastast 1931 ning üldjuhul kahe- ja neljakorterilisi maju. Need olid Alttoa andmetel küllaltki odavad ehitised, sõrestikseinad täidetud saepuruga.



Esimesena valmisid kvartalid Tähtvere pargi servas ja Hermanni tänava alguses. Üks esimesi maju – selle projekteeris Matteus aastal 1929 – kuulus kujur Anton Starkopfile (1889–1966), kes on teadaolevalt ainuke oma koduaeda maetud tartlane.



Matteus oli nõutud arhitekt ka nõukogude ajal. Kuid et uus aeg tõi kaasa uued nõuded ka kruntide suuruse kohta, siis tekkis tänavate kulgemisse ebaloogilisust ja kujunesid umbtänavad.



Alttoa kodu on Ilmatari tänavas, mis on samuti nõukogude korrektiiviga tekkinud. «Mina elan ka Matteuse projekteeritud majas, ja ma ütlen ausalt – vaevalt ta projektiga üle kahe õhtu vaeva nägi.»



Villa Tammekann


Mõistagi leidub Tähtveres teistegi arhitektide loomingut. Näiteks kuulus soomlane Alvar Aalto kavandas aastal 1932 villa maateaduse professorile August Tammekannule. Praegu nimetataksegi seda maja Kreutzwaldi 6 villa Tammekannuks. Kui väärtuslik see on?



«Alvar Aalto on vaieldamatult maailma tipptasemel arhitekt 20. sajandil,» selgitas Alttoa. «Kui Eestis on kogemata kuskil kunstimuuseumis üks Rembrandti pilt, siis ärme üldse aruta, kui palju ta on väärt.»



Üldiselt ei tasu Tähtveres jalutades väga palju head arhitektuuri otsida. «Tellijatel olid väga väiksed nõudmised ja enamikul juhtudel arhitektid palju vaeva ei ole näinud. Üldiselt on Tähtveres arhitektuur väga keskpärane.»

Tagasi üles