/nginx/o/2013/07/05/1876326t1h21d5.jpg)
/nginx/o/2010/03/29/340141t1hc7f3.jpg)
Eesti Ornitoloogiaühingu vaatlusandmeil tõi viimane nädalavahetus rändlinnutulva, massiliselt jõudsid pesitsuspaikadesse kiivitajad, kuldnokad, põldlõokesed ja musträstad.
Kevadekuulutajad pääsesid paisu tagant
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ornitoloogiaühingu liige Riho Kinks ütles, et laupäeval Räpinast Tartusse sõites silmas ta iga natukese aja tagant hüva- või kurakäel mõnd kiivitajapaari lumise põllu kohal mängimas. Räpinas ja Rasinal nägi Kinks valge-toonekurgi, nende kohta on aga teated tulnud ka Võnnust ja Puurmanist.
«Sageli öeldakse, et rändlinnud saabuvad massiliselt nädalavahetusel – siis on vaatlejad väljas, aga muidu istuvad kontoris,» naljatas Kinks. «Aga seekord juhtus tõesti nii, sest nädalavahetusele sattus soojalaine.»
Tavatud rästasalgad
Kuldnokki nähti siin-seal küll ka märtsi teise dekaadi lõpul, kuid viimastel päevadel on nende trehvamine saanud Kinksi sõnul väga sagedaseks. Üha tavalisem on ka sookurgede trompetlik kluugutamine ning põld- ja nõmmelõokeste siristamine.
«Ka linavästrik, keda jäälõhkujaks nimetatakse, on kohal, kuigi jõed on juba tükk aega lahti,» tähendas Kinks.
Kinksi ennast on hämmastanud väga vilgas ja silmatorkav musträstaste ränne. Ta selgitas, et harilikult märkab musträstast alles siis, kui kuldkollase nokaga isaslind mõnel soojapoolsel kevadõhtul kuuseladvas platsi on võtnud ja kannab ette osakest oma rikkalikust repertuaarist.
«Tavaliselt on nad äkki lihtsalt kohal ja laulavad, nüüd aga tulid salkadena,» rääkis Kinks. «See talv oli ka selle poolest imelik, et hoolimata karmist talvest jäi päris palju musträstaid talvituma.»
Eesti rahvuslinnud suitsupääsukesed saabuvad Kinksi sõnul tavaliselt arvukalt aprilli keskpaigas. Selle eeldus on õhuputukate aktiivne ringisebimine.
«Kui korralikult soojaks läheb, võib veel tänavugi samamoodi minna,» arvas Kinks.
Lars Jonssoni raamatu «Euroopa linnud» andmeil võivad näiteks kuldnokad ja põldlõokesed varase kevade korral Eestis pesitsuspaikadesse saabuda juba veebruaris, suitsupääsukeste ränne kestab harilikult aga veel maiski.
Haara pastakas-binokkel!
Tulevaks pikaks lihavõttenädalavahetuseks kutsub ornitoloogiaühing kõiki linnuhuvilisi üles loodusse minema ning saabunud rändlinde, keda ära tuntakse, kirja panema. Oluline oleks täpsustavalt üles tähendada, mitut lindu igast liigist kohati ja millises piirkonnas see juhtus.
Vaatlusandmed võib saata meiliaadressil raul@jjaani.ee või tigupostiga Uus 53, 73301 Järva-Jaani.