Tartu suudab tänavu kindlasti eeskujulikuks remontida vaid Emajõe tänava ning jupi Võru ja Ilmatsalu tänavat, vajunud või murenenud kohtade lappimine kuuma asfaldiga seisab keltsa sulamise taga.
Tänavad ootavad ilma soojenemist
Teist aastat Tartu tänavail avariiremonti tegev AS Põlva Teed on ladunud sel kevadel asfaldiaukudesse umbes 20 tonni ajutist külmasfalti. Mullu kulus külma asfalti ligi 60 tonni, sellest lõviosa enne suve.
Põlva Teede ehitusdirektori Margus Kelderi sõnul tuleb kuum asfaldisegu mängu, kui keskmine ööpäevane temperatuur tõuseb viie soojakraadini. Kui öiti esineb veel miinuskraade, on oht, et paigatud koht laguneb uuesti, selgitas ta.
Ettevaatus aitab
«Mullu kevadel tekkis auke kindlasti rohkem, eriti põhitänavail,» hindas Kelder. «Tänavu on asi ilmselt märksa parem sellepärast, et linn lasi eelmisel aastal palju kahtlasi kohti, kus võis lagunemist ette näha, ära lappida.»
Raatuse autokooli õpetaja Tiit Ilves leidis, et tõesti pole Tartu tänavail tänavu kevadel löökauke erakordselt palju. Kui olla tähelepanelik ja hoida mõistlikku sõidukiirust, ei ole Ilvese meelest kuigi suurt ohtu rehvi või mõnd esisilla osa puruks sõita.
«On muidugi salakavalaid ja sügavaid auke kohtades, kus neid pole varasemail aastail olnud, aga nagu ütleb liiklusseadus, tuleb alati valida teeoludele vastav sõidukiirus,» kõneles Ilves. «Ega kõiki teid linn korraga ümber ehita, see on selge. Ja meie kliima on kord selline, et kipub teid lõhkuma.»
Tartu linnavalitsuse teedeteenistuse peaspetsialist Siim Mitt ütles, et enamik külmasfaldiga lapitud kohti tuleb Põlva Teedel ilmade soojene-des välja freesida ja täita kuumasfaldiga.
«Erandkorras on mõnel objektil vastastikusel kokkuleppel jäetud mõni püsivam lapp alles, kui vaatlusel on näha, et see on veel korralik,» selgitas Mitt. «Põhitänavail külmasfaltbetooniga lappe üldjuhul alles ei jäeta.»
Sõiduteede taastusremondiks on Tartul mullusega võrreldes kasutada sandikopikad. 2008. aastal tehti asfaltkatete remonti neljal kilomeetril 13 miljoni krooni eest, mullu üheksal kilomeetril 18 miljoni eest, tänavu aga on kasutada vaid kaks miljonit krooni, mille eest saab laudsiledaks Võru tänava Aardla-Teguri lõik.
Teede ehituseks ja ümberehituseks ette nähtud eelarveraha eest saavad siiski korda ka Ilmatsalu tänav Vitamiini-Ravila vahel ning Emajõe tänav. Neist esimese projekteerimine on pooleli ja maksumus pole seetõttu veel teada, teine maksab koos haljastuse ja sajuveetorustikuga kokku 3,5 miljonit krooni.
Tänavate ehituseks ja ümberehituseks on aga linnal tänavu mullusest ligi 13 miljonit krooni vähem. 44 miljoni kroonisest üldsummast neelavad tervelt 28 miljonit krooni jalg- ja rattateed: Ihaste kergliiklustee, Kesk tänava kergliiklustee ning Küüni tänava Poe-Riia lõik.
Kroonuaial on lootust
Siim Mitt avaldas lootust, et linnavalitsus leiab lisaeelarvest raha ka mühkliku ja jõnksliku Kroonuaia tänava uuele asfaltkattele, kuid tunnistas, et lootuseks võib see jäädagi. Miinimumkava on tänavat siin-seal paigata, näiteks Oa tänava otsal.
Järgmiste hädalistena ootavad järge Puiestee tänav Raatuse-Jaama vahel, Sõpruse puiestee Jaama tänavast Sõpruse ringini, Tuglase tänav, Pikk tänav, Veski tänav ja teised.
«Puiestee tänav praegu kõige hullem ei ole, seda sai eelmisel aastal suures mahus lapitud,» täpsustas Margus Kelder. «Kindlasti tuleb lappida Tuglase tänavat. Põhi- ja jaotustänavad on muidugi prioriteetsed.»
Tänavate ehitus ja remont
• Tartu 2010. aasta eelarves on teede-tänavate ehituseks ja ümberehituseks 44,76 miljonit krooni, millest üle 36 miljoni on Euroopa Liidu abi. Mullu oli ehitussumma üle 57 miljoni ja 2008. aastal üle 117 miljoni krooni.
• Ehituse ja ümberehituse eelarvest neelab Ihaste kergliiklustee ligi 10 miljonit krooni, Kesk tänava kergliiklustee 9,8 miljonit krooni ning Küüni tänava Poe-Riia lõik 8,3 miljonit krooni.
• Tänavate taastusremondiks on tänavu linnaeelarves 2 miljonit krooni. Läinud aastal tegi linn taastusremonti 18 miljoni ning 2008. aastal 13 miljoni krooni eest.
Allikas: Tartu linnavalitsus