/nginx/o/2009/02/10/131001t1h572c.jpg)
Homme, 30. märtsil kohtub keskkonnaminister Jaanus Tamkivi Kasepääl Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalurite kutseliitude esindajatega, et arutada kalanduses eeskätt kohavaru vähesusest tingitud küsimusi.
Tamkivi arutab Peipsi kaluritega kohapüügi probleeme
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kaluritele olulise osa sissetulekust andva kohavaru seis on murettekitav, mistõttu on ka kohapüügikvooti vähendatud. Selle aasta esimese kolme kuuga on pool kohakvoodist juba välja püütud,» ütles keskkonnaminister Jaanus Tamkivi. «On võimalik, et ettenähtud püügimaht saab täis juba sügise alguseks,» märkis minister keskkonnaministeeriumi pressiesindaja vahendusel.
Kohapüügikvoodi täitumine tähendaks selleks aastaks kogu kalapüügi lõppemist nendel järvedel. Sellisel juhul jääks aga täitmata suur osa ahvenapüügikvoodist, mis on kaluritele teiseks olulisemaks teenistuseks.
Ministri sõnul on sellistes olukordades väga oluline kalurite omavaheline hea koostöö. Ühiselt tuleks lõpetada püük nende püügivahenditega, mis põhiliselt püüavad koha ning hakata kasutama neid püügivahendeid, millega kohasaagid on väiksemad. See võimaldaks kaluritel erinevate kalavarude kvoote mõistlikult jagada. Näiteks tegid kalurid eelmisel sügisel head koostööd, kui nad võtsid kasutusele suurema silmaga põhjanooda, mis vähendas oluliselt ahvenapüüki.
«Kalurite koostöö üheks eelduseks on see, et nad kõik järgivad õigusaktidega kehtestatud või kalurite vahel kokkulepitud püügipiiranguid,» märkis Tamkivi. Ta täpsustas, et paraku leiab keskkonnainspektsioon neil järvedel pidevalt tähistamata võrke, mis näitab osade kalapüüdjate soovimatust kehtestatud nõudeid järgida. Sellega seoses toetab keskkonnaministeerium igati Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalureid ühendavate kutseliitude taotlust kõikide püüdjate püügiandmete avalikustamiseks püüdjate kaupa.
Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel on paranenud haugivarud ja heas seisus on ka ahvena- ja särjevarud. Kõige kõrgemal tasemel on latikavaru, kuna see täieneb stabiilselt väga tugevate ja keskmiselt tugevate põlvkondadega. Rääbise- ja tindivaru on aga samuti madalseisus.