Karin Jaanson: kas Tartu vaim aitab meil maailma vallutada?

Karin Jaanson. Foto: Pm

Globaalne majanduskriis sunnib kogu maailmas mitte ainult ettevõtjaid, vaid ka linnu, regioone ja riike ümber mõtestama oma seniseid tegevusi ja otsima uusi teid edasiminekuks. Nii ka Tartus.

Üheskoos ettevõtjate, teadus- ja haridusasutustega ning ettevõtluse tugistruktuuride inimestega vaatame üle Tartu arengustrateegia 2030. aastani, et leida hoovad, mis aitavad majanduse uuele jätkusuutlikule kasvule.

Võrreldes 2006. aastaga, mil arengustrateegia volikogu heakskiidu sai, on Tartu ettevõtluskeskkond palju muutunud. Tollal ettevõtjate seas tehtud uuring näitas, et meie ettevõtted on oma asukoha kesksed ning laienemist mujale näeb ette vaid väheste firmade strateegia.

Just siis, kiire kasvu faasis põhinesid ettevõtete arenguvõimalused esmajoones turu olemasolul.

Pankade laenuraha tõukas võimsalt sisetarbimise kasvu ning kodust kaugemale ei olnudki väga vaja vaadata. Kasvamiseks oli hädasti vaja uusi töötajaid ja seetõttu hakati uue nähtusena tööjõudu hindama kõrgemalt kui häid ideid. Firmajuhid nägid oma ettevõtte tulevikku helgemates värvides kui varem ja tundsid end kindlamalt.

Ekspordi edusamm

Kasvuaastatel investeerisid nii linn kui ka ettevõtjad. Nüüdseks on paljud ettevõtted laiendanud ning tänapäevastanud tootmis- ja ärihooneid, soetanud moodsad seadmed, uuendanud tehnoloogiat. Kodumajatehas, Tarme­tec, Estiko ja väga paljud teised Tartu ettevõtted on tehnoloogiliselt võimekamad kui mõni aasta tagasi.

Tartu tööstusettevõtete tublidust näitab tootmismahtude ja ekspordi kiirem kasv võrreldes Eesti ja ka Harjumaa ettevõtjatega. 2008. aastal kasvas meie ettevõtjate tööstustoodang 2004. aastaga võrreldes 71,7 protsenti, Eestis tervikuna 51,5 ja Harjumaal 46 protsenti.

Meie ettevõtjate eksport kasvas samal ajavahemikul 94,8 protsenti, mis ületas tublisti Eesti (67,1) ja Harjumaa (64,6) oma.

Kiiresti on arenenud infotehnoloogia sektor, kus toimetab juba pea veerandsada ettevõtet üle 1200 töötajaga, nende käive küünib pea 1,2 miljardi kroonini. Samas on nende kasvupiduriks endiselt kvalifitseeritud tööjõu nappus.

Biotehnoloogia sektoris on areng tagasihoidlikum, kuid silmapaistvaid tegijaid on siingi. Biotehnoloogia ettevõtteid on ligi nelikümmend ja neis töötab üle 270 töötaja. Märkimisväärt on asjaolu, et mõlema sektori ettevõtted on küll enamasti väikesed, kuid keskmine palk oli 2008. aastal Tartu keskmisest kõrgem.

OÜ Play­tech Estonia ja AS Web­media on oma töötajate arvu poolest jõudnud ka Tartu suurimate ettevõtjatest tööandjate hulka. Playtech tõusis mullu 379 töötajaga kolmandale kohale, teda edestasid AS Hanza Tar­kon 416 ja TTÜ Tartu Tarbijate Kooperatiiv 411 töötajaga.

Teadus ja koostöö

Neli aastat tagasi hindasid ettevõtjad Tartu kõrgkoolide ja teadusasutuste mõju küll Tartu ettevõtlusele oluliseks üldiselt, kuid mitte konkreetse ettevõtte jaoks, kuid nüüd on otseselt ülikoolidega koostööd tegevaid ettevõtteid märksa rohkem. Eesti kaheksast tehnoloogiaarenduskeskusest neli asub Tartus.

Meie ettevõtetest Web­media, Regio ja Quretec on tarkvara tehnoloogiate ja rakenduste arenduskeskuse partnerid, Evikon Eesti nanotehnoloogiate arenduskeskuses, Asper Biotech, TBD-Bio­dis­co­very ja Elite kliinik reproduktiivmeditsiini ja -bioloogia tehnoloogia arenduskeskuses ning Tartu Agro ja Luke farm tervisliku piima biotehnoloogia arenduskeskuses.

Jõudsalt on kasvanud ka ülikoolide ja ettevõtjate vaheliste lepinguliste tööde maht, kuigi siin on suuresti tõukavaks jõuks EASi rahaline tugi.
Tartu ettevõtluskeskkond toetab varasemast märgatavalt paremini uue ettevõtte alustamist – nii Tartu teaduspargis kui ka biotehnoloogiapargis on suurenenud inkubatsiooniks vajalike ruumide pind, tõusnud kvaliteet, lisandunud kompetentsi ja rahvusvahelisi kontakte.

Eelmisel aastal alustas teaduspargis tegevust tootearenduseks vajaliku peenmehaanika ja mehhatroonika alal täisteenust pakkuv Protolab.
Oleme saanud maailmaga lennuühenduse, haridus- ja teadusasutused on tänu Euroopa suurtele rahasüstidele saanud ja saamas olulist täiendust aparatuurile, ehitada uusi hooneid ning renoveerida praeguseid.

Inseneride nappuse leevendamiseks on meil kogunisti kaks tehnikakolledžit: TTÜ Tartu kolledž ja Eesti Maaülikooli Tartu tehnikakolledž.
Eeltoodust võiks järeldada, et headel aastatel on meil kogutud korralik pagas, millega kriisist välja rühkida.

Koduturust kaugemale

Kuigi enamik ettevõtjaid on uutele oludele kiirelt reageerinud, kärpides kulusid ja muutes tootmist efektiivsemaks, on sellest siiski vähe. Turud on muutunud ja konkurents veelgi teravam. Võtmeküsimus on võimekuse ärakasutamine ja arendamine uute toodete ja teenuste arendamiseks.

Hädavajalik on lisaväärtust suurendav tootearendus ja koduturust kaugemale sihtimine, otsides uusi turunišše. Meie ettevõtete suurust silmas pidades on paratamatu leida ning osaleda sobivates strateegilise partnerluse vormides ja võrgustikes.

Tulevikuseirajaid uskudes kasvab lähiaastatel arenenud maailmas nõudlus eelkõige tervise- ja heaolutoodete ning teenuste järele. Seda tõukab tagant elanikkonna vananemine ning tarbija nõudlikkuse ja teadlikkuse kasv.

Heaolu kasv pikendab eluiga, mis sunnib tegutsema täisväärtusliku vanaduspõlve pikendamise nimel.

Sissetulekute kasv võimaldab paremini hoolitseda oma tervise eest. See omakorda loob võimalused uute toodete ja teenuste arenguks, mis aitavad vananemist pidurdada, tervist edendada ja vaba aega paremini nautida ning mille arengule seab tõenäoliselt piire vaid meie kujutlusvõime.

Heaks näiteks on Dr Helluse piimatoodete sari, mis on üks parimaid Tartu Ülikooli teadlaste teadustöö rakendustest funktsionaalse toidu tootmisel. Funktsionaalse toidu turg kasvab ülikiirelt kogu maailmas.

Teadlaste koostöös on valminud rõivad, mis aitavad vanurit kukkudes hoida nii, et traumasid ei tekiks. Huvitavaid tootenäiteid on palju. Enamasti eeldab nende loomine erinevate teadusalade ja majandussektori koostööd.

Siit võiks järeldada, et meie nano-, info- ja biotehnoloogia ning traditsiooniliste valdkondade koostööst võiks kujuneda meie tulevikutoodete kasvuhoone. Kui võrrelda teiste piirkondadega, on meil seoses Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ja ülikooli kliinikumiga märgatav eelis selles vallas arenemiseks.

Vaja on aga kõikide osapoolte laiapõhjalist strateegilist koostööd, kus üksikud tegevused ja projektid võimendavad ja toetavad arengut ja tegutsemist selles vallas.

Toeks oleks meile Eesti Arengufondi tehtav tervisemajanduse arenguseire, mille tulemusena peaksime saama targemaks perspektiivsemate turgude ja teenuste osas.

Teadlased aitavad oma teadmistega, haridusasutused koolitavad tööjõudu, erasektori ettevõtjad aitavad oma kogemuse ja kontaktidega ning linn osapoolte ühendajana ja sobiva keskkonna kujundajana.

Jõu koondamine ja tegevustele ühisfookuse seadmine on alati raske protsess, kuid Tartus peaks see olema palju lihtsam, sest kõik tunnevad kõiki.
Loodan, et üheskoos Tartu vaimuga pole see kättesaamatu unistus, vaid lähikümnendi tegelikkus.