Kaunitarid eputavad üksteise võidu

Tartu Ülikooli botaanikaaia aednik Annela Nõmmik sättis eile orhidee kauneid õisi ka näitusesaali lae alla. Foto: Margus Ansu

Oh seda värvide pidu ja pillerkaari kevadele vastu minevas Tartu Ülikooli botaanikaaias! Ühel aknalaual särab tumelilla orhidee, naabruses püüavad pilku selle verevate või malbemat värvi õi­­tega sugulased.

«Siin ikka on vaatamist,» rõõmustas Tartu Ülikooli botaanikaaia aednik Diana Pärn eile viimast lihvi saanud orhideenäitust «Orhideed – looduse kalliskivid sinu aknalaual» tutvustades.

Tema kolleeg, botaanikaaia Oa tänava kasvuhoone perenaine Annela Nõmmik ronis parajasti redelit pidi lae alla valget orhideeõit paika seadma.

«Orhideekasvatajana olen alles väga-väga algaja,» rääkis Annela Nõmmik lae alt. «Me alles katsetame, kuidas nendega kõige paremini toime tulla.»

Kirev orhideemaailm

Maailmas on ligi 30 000 erinevat orhideed, millest suurem osa ehk ligi 90 protsenti kasvab troopikas. Aga orhideesid võib leida ka polaarjoone tagant, kus kasvab näiteks haldjaking. Eestis on 36 liiki orhideesid.

Botaanikaaed on homme avatavale näitusele välja pannud 75 erinevat orhideed. Nende hulgas on nii suureõielisi katleiasid, veenuskingi ja ämblikkäppi kui ka Lõuna-Ameerika vihmametsade imepisikesi orhideesid. Eestis kasvavaid pole, sest need on veel paksu lume all.

Looduslikke liike on näitusel paarkümmend. «Looduslikud liigid on meil mõeldud orhideegurmaanidele,» muheles Diana Pärn. Nii orhideegurmaane kui ka tagasihoidlikumaid neisse kaunitesse taimedesse kiindunud inimesi on meil hulga, kinnitas Diana Pärn. «Paljud käivad meilt nõu küsimas, orhideepott kaasas,» lisas ta.

Homsest samuti 126 erineva kaunitariga orhideenäituse avava Jardini aianduskeskuse perenaine Janika Ilves ütles, et Eestis on nende taimede vastu juba õige mitu aastat olnud suur huvi. «Sel nädalal on meil kaubamajas orhideenäitus ja huvi on ääretult suur,» rääkis ta.

Paljude kodude aknalaudadel säravate kuukingadega saavad inimesed hästi hakkama, sest need on vastupidavad. Aga peenemate sortidega ei tule inimesed kodudes toime. Õigem oleks öelda, et ei saagi tulla, sest pirtsakad orhideed vajavad kasvamiseks toast jahedamat kasvukohta, kus on neile parajalt valgust ja niiskust.

«Kõigi õigete kasvutingimuste kokkusobitamine on üsna peen töö,» kinnitas Annela Nõmmik.

Näiteks lõikelillena kasutatavad tsümbiidiumid pole head toataimed, sest need pea igat värvi uhkete õitega orhideed tahavad jahedamat kasvukohta, lisas Diana Pärn.

Asjatundjad õpetavad

Aednikud lisavad, et kuigi kuukingad on kannatlikud, on neilgi oma tahtmised. Näiteks ei kannata nad liigset kastmist.

Annela Nõmmik vannitab ehk pistab täiesti kuivanud sõmera mullaga orhideepoti pooleks tunniks üleni vette enamasti vaid kord nädalas.

Vannitamiseks kasutab ta kraaniveest pehmemat vihmavett või lumest sulatatud vett.

Ka väetamisega ei tasu liialdada. «Orhidee on aeglase kasvuga, ta ei taha ületoitmist,» selgitas Diana Pärn. «Kord kuus väetamisest piisab.» Tavalist õitsvate toataimede väetist kasutades tuleb teha hästi lahja segu.

Botaanikaaia ja Jardini orhideenäitused rõõmustavad silma kolm nädalat.

Palju silmarõõmu

• Näitus «Orhideed – looduse kalliskivid sinu aknalaual» on Tartu Ülikooli botaanikaaias avatud 27. märtsist 11. aprillini iga päev kell 10–17.

• Märja külje all Jardini aianduskeskuses saab orhideenäitust uudistada 27. märtsist 11. aprillini E–L kl 9–19 ja P kl 9–15.

Allikas: Tartu Postimees