Lugemisaasta pakub uute raamatute hulgas selliseidki, kus sõnadest suurema pinna hõlmavad pildid. Selliste hulka kuulub eelmisel nädalal Eesti Kirjandusmuuseumis esitletud «Kirjarahva pildiraamat».
Kirjarahvas ilmutab end õpilastele pildiraamatus
Eesti Kultuuriloolise Arhiivi fotograaf Alar Madisson on koos kolleegidega kirjandusmuuseumist kohtunud alates aastast 2001 kirjarahvaga kogu Eestis. Ja isegi raja taga. Käsil oli Eesti Kultuuriloolise Arhiivi (EKLA) projekt «Kirjanik ja tema keskkond».
Nagu märgivad raamatu sissejuhatuses koostajad Vilve Asmer ja Piret Noorhani, kujutas projekt endast ennekõike kogumisaktsiooni fotokogu täiendamiseks uudse ja elulise pildimaterjaliga.
Tänavu jaanuaris valminud – kuigi ilmumisaastaks on märgitud 2009 – raamatust on müüki pandud vaid 50 eksemplari ja needki ainult kirjandusmuuseumisse.
Peaaegu kogu tiraaž läks veebruari lõpul haridus- ja teadusministeeriumi eestvõttel ja koostöös kirjastusega Kunst kingituseks kõikidesse üldhariduskoolidesse. Seepärast on järjehoidjaks kaasa pandud minister Tõnis Lukase pöördumine.
Ministeeriumi keeleosakonna peaeksperdi Riina Koolmeistri hinnangul peaks «Kirjarahva pildiraamat» sobima õppevahendiks nii algklassides kui ka gümnaasiumis, nii keeleõpetajale, kunstiõpetajale, ühiskonnaõpetuse õpetajale kui ka teistele.
Kirjanikud olid nõus objektiivi ette jääma koduses õhkkonnas, töölaua taga, kollegiaalsetel kogunemistel ja puhkehetkedel.
Kõige meeldejäävamaks peab Alar Madisson pildistamist Regina Baltica kaptenisillal, kus ta viibis koos Vilve Asmeriga kirjanikust kapteni Lembit Uustulndi külalisena. Nii paistsid skäärid sõidul Stockholmi sadamasse võimsamad kui tavalisel laevasõidul.
Madisson ei ole oma tegevuse tulemusi selles projektis vaka all hoidnud. Ta koostas esimese näituse «Pooltund kirjanikuga» juba siis, kui oli pildistanud kirjarahvast paar esimest aastat. Teine väljapanek valmis 2006. Kolmas väljapanek on seni jäänud pidama raha taha.
Rahaga on seotud ka «Kirjarahva pildiraamatu» teise kaantevahe trükkimine ja seni ühel või teisel põhjusel kõrvale jäänud kirjanike pildistamine. Vilve Asmer avaldas lootust, et tarviliku toetuse osutab Eesti Kultuurkapital.
Alar Madissonil ei ole kõige vähematki, et veel kirjarahvast üles võtta. «Miks peaks fotograafil olema midagi pildistamise vastu?!» ütles ta. «Pealegi olen ma pildistamisega leiba teeninud ju alles kümme aastat.»
• Eesti Kirjandusmuuseumis esitleti Alar Madissoni, Piret Noorhani ja Vilve Asmeri ühistööd «Kirjarahva pildiraamat. Fotosid aastatest 2001–2009».
• Üllitanud kirjastus Kunst, Tartu 2009, 163 lk.