Matusepaigast leitu tõotab arheoloogidele uut teadmist

Arheoloogilised leiud. Foto ei ole sündmusega seotud. Foto: Toomas Huik

Eesti Rahva Muuseumi Tartus Raadil asuvais hoidlates alustatakse hilisrauaaegse matuse leidude uurimist ja konserveerimist.

Muuseumi kommunikatsioonijuhi Liisi Toomi sõnul puhastatakse järgnevate kuude jooksul Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi konservaatori Kristel Kajaku juhatamisel lõplikult lahti Kukruse VI matus. Selle käigus dokumenteeritakse detailselt kõik panused ning tõenäolised riietusdetailid, ühtlasi alustatakse jooksvalt kõikide leidude konserveerimist. Monoliit jõuab Raadile täna kl 12.

Detsembris 2009 ja jaanuaris 2010 endise Tallinna-Narva maantee alal kaevatud Kukruse noorema rauaaja kalmistu materjal pakub lähiaastatel ilmselt veel palju uut Eesti hilisrauaaja uurimisse.

Praeguseks on teada, et 12. sajandi laibakalmistu alal on varem olnud leiuvaene põletusmatustega kalmistu, millest on säilinud pinnasele laiali puistatud luukillud ning tuleriidalt kogutud esemekatked.

Laibakalmistult leiti 45 matust, millest enamik olid väga leiurikkad. Pea kõikidel täiskasvanutel oli jalutsis savinõu, vikat ning muid tööriistu, meestel ka oda ning ühel juhul mõõk.

Kalmistu VI matus oli selgelt erandlik. Tegemist oli ainsa pakk-kirstus matusega, millega oli sängitatud 40–50 aastane naine. Arvestades ülejäänutest erinevaid säilimistingimusi võib loota, et pakk-kirstus on alles märksa enam orgaanilist materjali kui teiste matuste puhul.

Nii ei puhastatudki luustikku täielikult välja, vaid võeti see monoliidina üles, mis on seni Eestis ainuke arheoloogilistelt uuringutelt terviklikult kaasa võetud matus. Selleks ehitati matuse ümber kast, suruti selle alla raud- ja vineerplaadid ning viidi Tartusse.

Lisaks pakk-kirstule ja luustikule säilitati nii oma algses asukohas kõik ehted ning suririiete detailid, samuti savinõu ja rikkalik panustekomplekt jalutsis.