Tartu kaalub koolide liitmist ja lahutamist

Tartu linnapea Urmas Kruuse. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Mitu aastat jutuks olnud Tartu koolivõrgu reformimise nimel on nüüd esimene samm astutud, sest linn kuulutas välja erikomisjoni loomise. Selle vastata on, millised koolid ja mil viisil jätkavad.

Ülesande loodavasse komisjoni oma esindajad valida tegi linnavolikogu esimees Aadu Must erakondadele volikogu läinud nädala istungil.

Samal ajal on linnavalitsus otsustanud sõlmida haridusministeeriumiga koostööleppe Reiniku kooli gümnaasiumiosa ja Masingu kooli riigile üleandmise kaalumiseks. Neli aastat on õhus olnud Kroonuaia kooli riigile andmise küsimus.

Linnapea Urmas Kruuse ütles teisipäeval linnavalitsuse istungi järel, et on arutatud, et gümnaasiumid võiksid kõik kuuluda riigile. «Riik võiks korraldada gümnaasiumi ja kutseharidust tervikuna, aga see on pikemate arutluste teema,» lausus ta.

Abilinnapea Jüri Sasi lisas, et kindlasti vajab kaalumist, kas oleks midagi võita põhikoolide ja gümnaasiumide lahutamisest ja mitme paralleeliga gümnaasiumid oleksid tulevikus konkurentsivõimelised.

Vähem gümnasiste

Uus riiklik õppekava nõuab õpilastele rohkelt valikuvõimalusi, mida on keeruline pakkuda ühe klassiga gümnaasiumis. Gümnasistide arv kahaneb 2018. aastani.

«Eks peamegi vaatama linna koolivõrku üheskoos ja otsustama, kuidas sellega edasi läheme,» ütles Sasi. «Hetkel ei ole linnavalitsuse laual veel midagi enamat kui ettepanek volikogule moodustada laiapõhjaline komisjon, kes hakkab analüüsima linna haridusasutuste võrku ja teeb volikogule ettepanekud, kuidas seda hakata ümber korraldama.»

Sasi rõhutas mitut olulist teemat, mida seejuures tuleb arutada ja silmas pidada. Esiteks, et kõigile peab olema tagatud põhiharidus. Teiseks, et linnas oleks palju erinevaid võimalusi haridust omandada ja seetõttu võiks olla eripalgelisi üksteisele konkurentsi pakkuda suutvaid ja eri omandivormides gümnaasiume. Kõrgkoolis õppimist võimaldava keskhariduse peab saama ka kutsehariduskeskusest.

Kolmandaks, kas on vaja hakata koolivõrku ümber korraldama nii, et põhikool ja gümnaasium oleksid lahutatud?

Kutsehariduse tulevik

Kruuse sõnul on kõige olulisem kahes protsessis – koolivõrgu reformis ja koolide riigile loovutamises – see, kas midagi saab praegusest paremaks.

«Kõige olulisem ei ole koolivõrku ümber joonistada ja midagi käest ära anda,» ütles linnapea.

Ta kommenteeris viidet kutsehariduse võimalikule riigistamisele: nimelt ei ole Tartu kutsehariduskeskuse linnalt riigile üleandmise üle korraldatud samal tasemel arutelusid nagu Reiniku või Masingu kooli puhul.

Abilinnapea Margus Han­son leidis, et see mõte pole paha olukorras, kus linn on kutsehariduskeskuse jalule aidanud ja rahastus tuleb põhiosas riigilt.

Abilinnapea Vladimir Šok­man märkis, et omal ajal oli riigil raskusi Tartu kutsekoolide rahastamisega ja nii riigi, linna kui ettevõtjate huvi kutsehariduse vastu oli leige. Vaja oli ka rohkem sünergiat, aga need eesmärgid, mis kümmekond aastat tagasi kolme kutsekooli munitsipaliseerides ja liites seati, on saavutatud.

Tartu munitsipaal­koolid

• 4 põhikooli, neist 2 erivajadustega lastele

• 14 põhi- ja üldkeskharidust andvat kooli

• 1 üldkeskharidust andev kool

• 1 kutsekool