Kõrberännak ja kuumus panevad proovile aru ja jõu

Kliimalaboris marsib Karro Külanurm, kes pärast kuumastressi treeningut ütles, et see pingutus on hoopis midagi muud kui normaaltingimustes sporditegemine. Foto: Margus Ansu

Iga päev tavaliselt arvuti taga töötav Karro Külanurm alustas eile hommikul rännakut kõrbes. Ainult päike puudus ja hammaste all ei krigisenud liiv.

Tegelikult leidis see kiirmarss aset paarikümneruutmeetrises kliimalaboris Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonnas. Läbi klaasakende ning aeg-ajalt ka arvutimonitoridele pilke heites jälgisid teda spordifüsioloogid ja psühholoogid.

Karro Külanurm marssis üheksa ja poole kraadise kaldenurgaga jooksulindil, mis liikus kiirusega kuus kilomeetrit tunnis. 42-kraadine temperatuur ja 18-protsendine õhuniiskus andsid aimu sellest, milline võiks see rännak olla Afganistanis.

Vaatlusaluse ülesanne oli marssida, kuni ta jaksab.

Pärast veerand tunni möödumist lõi Külanurme süda umbes 151 lööki minutis ja keha süvatemperatuur oli 37,8 kraadi, natuke enam kui poole tunni pärast olid need näidud 40-kraadises kuumuses 180 lööki minutis ja 39 kraadi.

Vereproov ja vaimne test

Vahepeal asus teadur Saima Timpmann marssijalt võetud vereproovi analüüsima ning psühholoogiadoktorant Maria Tamm katsealusele küsimusi esitama, paludes tal lahendada mõtte- ja mäluülesandeid. Testitav sammu aeglustada ei võinud.

«Lõpuks jalad enam lihtsalt ei jõudnud,» ütles mees, kes vabal ajal jookseb, suusatab ja sõidab jalgrattaga ning mängib korvpalli. Ta oli vastu pidanud umbes tunni ja veerandi. «Ikka väga väsinud olen veel,» märkis ta pärastlõunal oma enesetunnet kirjeldades.

Karro Külanurm tuli Tartu Ülikooli kuumalabori katsetele vabatahtlikult, motiiviks uudishimu ja soov teada saada, kuidas ta organism käitub ja mida see pärast treeninguid suudab.

Karro Külanurm on üks mitmekümnest uuritavast noormehest, keda Tartu Ülikooli kliimalabori spetsialistid testivad konkreetse töö tarbeks, et teada, miks mõned inimesed peavad kuumas hästi vastu, suudavad seal tegutseda ja otsuseid vastu võtta ning miks teised üsna ruttu nii mõistuse kui ka jõu kaotavad.

Millised on hea kohanemisvõime tunnused ja kuidas selekteerida need, kellele töö ja elu kõrbetingimustes on täiesti vastunäidustatud. Niisuguse ülesande on Tartu Ülikooli teadlastele andnud Eesti Kaitseministeerium.

Kehakultuuriteaduskonna spordifüsioloogia professor Vahur Ööpik ja eksperimentaalpsühholoogia vanemteadur Kairi Kreegipuu ütlevad, et kaitseministeeriumile on hädasti vaja teaduspõhiseid fakte selle kohta, mis võiks olla Eesti kaitsejõudude võimekuse seisukohalt missioonileminejaile oluline.

Andmeid koguneb sületäite kaupa ning sellest jätkub ka  neljaks doktoritööks, millega on ametis käitumis-, sotsiaal- ja terviseteaduste doktorikooli mitme eriala inimesed.

Professor Vahur Ööpik ja vanemteadur Kairi Kreegipuu tunnustavad kõiki neid sõjakooli kadette ja ka teisi noormehi, kes on leidnud aja ja jõu niisugusteks uuringuteks.

10 päeva treeninguid

Karro Külanurmel tuleb peagi naasta samale testile, mida ta eile tegi, aga normaaltingimustes. Seejärel ootab teda 10 järjestikust päeva treeninguid kõrbetingimustes. Ning lõpuks testitakse teda kolmandat korda, et vaadata, kuidas saab kuumas ja kuivas treenitud keha hakkama sama ülesandega nagu esimesel korral.

Kliimalabor
• Eesti Kaitseministeerium on Tartu Ülikooli teadlastelt tellinud uurimuse, mis kannab pealkirja «Kehalise ja vaimse töövõime optimeerimine kuumastressi tingimustes».
• Uurimise all on noorte sportlike ja tervete meeste kehalise ja vaimse töövõime näitajad.
• Kliimalabori rajamine ja esimene uuringute tsükkel lähevad maksma 5,7 miljonit krooni.
• Raha tuli kaitseministeeriumi teadusprojektide eelarvest.
• TÜ kliimalabor on Balti riikides ainulaadne.