Nii palju tööd on praegu meie rahval, sest kala hakkas tasapisi liikuma. Kala on ikka veel vähe, aga varem polnud üldse. Talvel ei saanud me üldse midagi: koha ja haugi ei näinud, latikat oli vähe. Kala oli Mustvee kandis, meil polnud.
Piirissaare vallavanem Maria Korotkova veerg
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Püüame enda jaoks särge, kuivatame selle ära. Seda saab praegu ikka väga vähe. Kutselisi kalureid on Piirissaarel vähe, vaid kaheksa peret elatab end selle alaga. Kutseline kalapüük on problemaatiline: püüda tohib ju ainult 15. märtsist 5. maini. See on väga lühike aeg, eriti kui arvestada seda, et kala ei pruugi kogu aeg olla.
Kalapüük ei ole meile harrastus, see on meie toit ja raha. Kutselisi kalureid jääb niigi kogu aeg vähemaks, sest kala kokkuostuhind on odav, aga selle püük on suur kulu – teate ise, kui palju bensiin maksab.
Lubage meil ometi kala püüda aastas 12 kuud, nagu mujal Euroopa Liidus saarel elavatel inimestel lubatakse! Ma tean küll, et nüüd öeldakse: nii vähe aega võib püüda sellepärast, et kala on järves vähe. Aga kui kala pole, siis teeme midagi, hakkame maime kasvatama. Venemaa on sellest väga huvitatud. Aga vot meie ametnik ei taha sellise asjaga tegelda, ta elab niigi hästi, palk on hea ja pension on hea.
Kiire elu pärast kogunes volikogu meil pühapäeval ja võttis valla eelarve vastu. Seitse liiget oli eelarve poolt, null vastu. Muidu on kaks keskerakondlast alati kõigele vastu, aga seekord hääletasid ka nemad eelarve poolt.
Sel aastal on eelarve meil veidi üle 1,8 miljoni krooni, seda on ligi 100 000 krooni rohkem kui eelmisel aastal. 1,3 miljonit krooni saame riigilt, ülejäänud on meil tagavaraks hoitud raha.