Jurist kommenteerib haigushüvitiste maksmist

Neenu Pavel.

FOTO: .

Lugeja küsib: mida on vaja teada haigushüvitise maksmisest?
Vastab tööinspektsiooni jurist Neenu Pavel:


Koos uue töölepinguseaduse jõustumisega rakendusid muudatused ka haigushüvitise maksmises.



Töövõimetuse korral (haigestumise või olmevigastuse tõttu) töötajale esimese kolme kalendripäeva eest enam hüvitist ei maksta, 4–8 kalendripäeva eest maksab haigushüvitist tööandja ja alates 9. kalendripäevast haigekassa.



Tööandja poolt viie päeva eest makstava haigushüvitise suurus on 70% töötaja keskmisest töötasust, mille arvutamise aluseks on määrus «Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord».



Tööandja peab maksma haigushüvitise palgapäeval, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul alates haiguslehe esitamisest tööandjale. Seda näiteks juhul, kui vahetult enne palgapäeva saabunud haiguslehe hüvitise arvutusi ei jõuta kohe teha.



Keskmise töötasu arvutamise aluseks on eelneva kuue kuu töötasude kogusumma, samuti majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu ehk kõik see, mida makstakse töö eest.



Arvesse ei võeta puhkusetasu, haigusraha, toetusi, lähetuse päevaraha, autokompensatsiooni jm.



Töötasude summa jagatakse sama perioodi kalendripäevade arvuga, sest haigusleht väljastatakse töötajale kalendripäevade alusel ja haigushüvitist makstakse kalendripäevade eest. Erinevalt puhkusetasu arvutamisest ei jäeta haigushüvitise arvutamisel arvestusest välja riigipühi ega rahvuspüha, sest haigusaeg nende võrra ei pikene.



Kui haigushüvitist maksab tööandja,  saadab ta haigekassasse haiguslehe koopia. Kui haigushüvitist maksab haigekassa, saadetakse haigekassasse haiguslehe originaal ja tööandjale jääb koopia.



Tööandjal ei ole õigust uurida töötajalt või tema raviarstilt haigusega seotud asjaolusid, isegi sellest hoolimata, et ta viie päeva eest haigushüvitist maksab.



Küll aga on töötajal kohustus teatada (või lasta teatada) tööandjale oma töövõimetusest esimesel võimalusel ja võimaluse korral ka haigestumise eeldatavast kestusest.



Kui tööandjal on kahtlus töötaja ajutise töövõimetuse põhjendatuse osas, võib ta esitada haigekassa piirkondlikule osakonnale avalduse haiguslehe väljaandmisega seotud asjaolude kontrollimiseks.



Haigekassa arvutab haigushüvitise suuruse töötaja eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud kalendripäeva keskmisest tulust, st maksuametist saadud andmete alusel liidetakse kõik maksustatud tasud ja jagatakse 365ga.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles