/nginx/o/2009/01/05/113175t1hc07f.jpg)
Tartu linn korraldab selle aasta kevadel juba kolmeteistkümnendat korda linna heakorranädala. Neil on osalenud tuhandeid tartlasi ning see ala, mille talgulised on heakorranädalatel korda teinud, on mõõtmatult suur.
Urmas Kruuse: Talgute talgud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaheteistkümne aasta kogemus heakorratalguid korraldada on andnud linnale teadmise, millised on sellise suurettevõtmise ohud ning välikoristustööde ulatus ja maht.
Tartu tänavused heakorratalgud toimuvad kahe nädala vältel (24. aprillist 7. maini). Hajutatuna sellisele ajale, võime olla kindlad, et ettevõetud ja korrastamist vajavad objektid suudetakse tõesti korda teha ja ka koristamise käigus kogutu selleks ette nähtud kogumispunkti viia.
Linna korraldatud talgutel on mõeldamatu, et haljasaladelt ja räämas objektidelt koristatu viidaks linna avalikesse prügikastidesse, sest need täidavad ju ka heakorranädalatel oma argist prügikogumisülesannet ega ole suutelised mahutama külmkappe, autokumme, riisutud heina jms.
Heakorranädalate jooksul suudab linn oma spetsialistidega korraldada talgulistele objektide kättenäitamise, varustamise töövahenditega, juhendamise ja koristusjääkide äraveo.
2009. aastal koristas Tartus 935 vabatahtlikku 65 objektilt 502 kuupmeetrit prügi ja jäätmeid, usaldusväärsed lepingupartnerid teisaldasid kõik selle seadusi järgides prügilasse või kompostiväljakule.
Talgute lõpptulemus on kõigile selge: jäätmed on koristatud ja käideldud vastavalt kehtivale seadustikule, heakord on tagatud. Rääkimata sellest, et talgulised said tänatud ja nad ise olid uhked puhtama Tartu üle.
Kes vähegi on osanud oma ninaesisest kaugemale kaeda, sellele ei ole talgud võõras sõna. Ühistegemistes ja millegi korda tegemises on ju ikka kaasa löödud. Talgute puhul on väga oluline talgutöö planeerimine – ei ole ju mõeldav, et talguid minnakse tegema kellegi võõra maale või kellegi hoovi tema võsa või puid lõikama, istutama sinna soovimatut haljastust?
Me ju võime leida Tartust räämas haljasala ning seal leiduva oksa- ja heinarisu kokku rehitseda, kuid sama tähtis on, et me teaksime, kelle omandil me riisume.
Ja veel olulisem: kas talgulisel on kavandatud ka kokkukorjatu sortimine ja äravedu ning kes vastutab nende prügihunnikute eest, mida talgulised kokku koguvad või prügikastidesse paigutavad.
Tartu Postimehe juhtkirjas (15.03) on napisõnaliselt puudutatud kahe aasta tagust talgukorraldamatust, mis – paraku-paraku – häirib Tartut ja tartlasi tänaseni.
Paljud süüdistavad linnavalitsust, et see korralagedus tekkis ja tänini kestab. Tuletagem aga meelde, et 2008. aastal hoiatas linnavalitsus teemeära-lasi võimalike ohtude eest, kuid meid peeti siis tagurlikuks ja ülipessimistlikuks talgutel kaasalööjaks.
Julgen praegugi öelda, et Tartu-suuruses linnas ei ole võimalik heakorratalguid ühe päeva jooksul sisuliselt ja korrektselt läbi viia, mistõttu linna kavandatud kahenädalaste talgute töökava pole võimalik kokku suruda maikuu ühte päeva.
Mis ei tähenda, et muid talguinitsiatiive – koduhoovide või perekonnahaua korrastamist, vana paadi ülesvuntsimist, puude lõhkumist, mõttetalguid ja muid selliseid ettevõtmisi – linn ei julgustaks 1. mail ette võtma.
Kindlasti osalevad tuhanded tartlased 1. mail sadades toredates talguettevõtmistes ja on suurepärane, kui ühistöös saavad meie linn ja riik puhtamaks. Loodetavasti võtab aga iga talgurühma kokkukutsuja endale iga töö eest vastutuse ning veab oma ettevõtmist algusest lõpuni. Tartu ja tartlased väärivad seda.