Peale pikka pingutamist hakkab lõpuks reaalsuseks saama raske aja toitev õlekõrs abivajajatele. MTÜ Iseseisev Elu on käivitamas toidupanka neile, kes on sunnitud söögi pealt kokku hoidma.
Hädalise toidupank alustab
18. märts 2010, 12:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toidupanga idee seisneb selles, et abivajajatele jagatakse kauplustest pärit toitu, mille lubatud müügiaja lõpp on lähenemas. Iseseisva Elu juhatuse esimehe Maire Koppeli sõnul ei ole mingil juhul tegemist juba vanaks läinud kaubaga ja kergestiriknevaid toiduaineid ei jagatagi.
Eestis tegutseb üks selline koht juba eelmisest suvest alates Tallinnas ning teine sügisest mitteametlikult Pärnus.
Antakse, kui kaupa on
Sõna «toidupank» jätab ettevõtmisest tegelikult veidi eksliku mulje, sest toitu ei hakata kusagile pikaks ajaks ladustama, vaid jagatakse abivajajatele kohe välja. Seda muidugi juhul, kui toiduaineid parajasti on, sest Koppeli sõnul on kauplusekettide ülejäägid vähenenud.
«Kui meil muidu oli planeeritud, et iga nädal kolmapäeval jagame puudust kannatavatele inimestele neid pakke, siis praegu me ilmselt saame välja reklaamida selle, et kui meil on kaupa, anname teada,» rääkis Koppel.
Toidupakkide järjekorda võivad minna need, kellel igakuisest sissetulekust peale maksude maksmist söögi jaoks liiga vähe raha jääb, kuid eelistatakse neid, kelle kuusissetulek on 1000–1500 krooni inimese kohta, ja lastega peresid.
Koppeli sõnul võiks põhimõtteliselt ka paremal järjel linnakodanikud soovi korral oma makaronipakke annetada, muidugi kui need on kinnised ja pole lubatud realiseerimisaega ületanud. «Aga ma tean, et terviseamet sellele hästi ei vaata,» märkis ta.
Toiduohutust kontrolliv veterinaar- ja toiduamet ei ole sellest tõesti vaimustuses ja seda ka põhjusega – keegi ju ei tea, millistes tingimustes on annetusena toodavat jahu- või kaerahelbepakki hoitud, kas selle sisu on ikka veel tervisele ohutu või on sinna juba uus elu tekkinud.
Tartumaa Veterinaarkeskuse juhataja Anneli Kask rääkis, et kuigi pakendatud ja kontrollimata asjade n-ö tagasi ringlusesse laskmisele vaatavad nad viltu, ei kehti see aga näiteks oma aia saaduste kohta. Kui inimene tahab puudust kannatavatele kaaslastele jagamiseks toidupanka koti korralikke kartuleid või õunu viia, siis nendelt mingit vastuseisu ei ole.
Algus aprillis
Toidupanga ladu ja jagamispunkt tulevad linna ruumidesse, Staadioni 48 asuvasse hoonesse.
Linnavarade osakonna juhataja asetäitja Mait Raig ütles, et Staadioni tänava laohoones on linnal ainsad selleks otstarbeks sobivad ruumid.
Lisaks ruumide andmisele maksab linn mittetulundusühingule sellel aastal ka 33 534 krooni majandamiskuludeks, millest piisab nii üüriks kui remondiks.
Juba üle aasta toidupanga avamist planeerinud Iseseisev Elu loodab hiljemalt aprilli lõpuks esimesed pakid välja jagada. Hoolimata sellest, et algus on raske olnud ja ka ees ei oota lillepidu, vaatab Koppel tulevikku optimistlikult.
«Kui juba leedukad on hakkama saanud, saame ka meie, eestlased!» kinnitas Koppel.
Toidupangad
• Esimese toidupanga tegi pensionil ärimees John van Hengel 1967. aastal USAs Arizonas.
• Esimene Euroopa toidupank avati 1983 Prantsusmaal.
• Praegu on 17 Euroopa riigis 230 toidupanka.